rannakäsipalli reeglid 2010 eesti

Rahvusvaheline Käsipalli Föderatsioon

IX võistlusmäärustik

b) Rannakäsipall

 

Võistlusmäärustik jõustub 1. märtsil 2010. a.

 

Sisukord

 

Mängureeglid

Eessõna

1 Mänguväljak

2 Mängu algus, mänguaeg, lõpusignaal, time-out ja võistkonna time-out

3 Pall

4 Võistkond, varustus, varumängijad

5 Väravavaht

6 Väravaala

7 Mäng palliga, passiivne mäng

8 Vead ja ebasportlik käitumine

9 Punktiarvestus

10 Kohtunikuvise

11 Küljesissevise

12 Väravavahivise

13 Vabavise

14 6 meetri karistusvise

15 Üldised juhendid visete läbiviimiseks (sissevise, väravavahivise, vabavise, ja 6 meetri karistusvise)

16 Karistused

17 Kohtunikud

18 Ajamärkija ja sekretär

Lisad

Kohtuniku žestid

Võistlusreeglite selgitused

Vahetusala reeglid

Sportlase vormirõivastuse reeglid

Liiva kvaliteet ja valgustuse reeglid

Sõnaseletused

 

Eessõna

Need reeglid jõustuvad 1. märtsil 2010. aastal. Reeglid kehtivad võrdselt nii mees- kui naismängijatele, välja arvatud reegel 3 (palli suurus).

Rannakäsipalli filosoofia põhineb ausa mängu printsiibil. Kõik otsused peavad olema kooskõlas nende põhimõtetega.

 

Aus mäng tähendab:

 

1)      mängijate tervise, terviklikkuse ja keha austamist;

2)      mängu hinge ja filosoofia austamist;

3)      mängu kiiruse austamist.

 

Mängureegleid rikkuv võistkond ei tohi kunagi eelist saavutada.

Vastavalt rannakäsipalli filosoofiale (mängu atraktiivsus: kaks võistkonda peavad võimalikult kaua täisjõuga mängima) karistatakse mängijat individuaalselt, mitte kogu meeskonda.

 

REEGEL 1

 

Mänguväljak

 

1:1  Mänguväljakuks (joonis 1) on ristkülik, mis on 27 meetrit pikk ja 12 meetrit lai ning koosneb mängualast ning kahest väravaalast.  Mänguväljak peab olema tasapinnaline, liivaga kaetud. Liiv peab olema ühtlase koostisega, see ei tohi sisaldada kive, teokarpe ega muud sellist, mis võiks mängijatele vigastusi tekitada. Liivapind peab olema vähemalt 40 cm paksune ja koosnema peenest, kergelt kokkusurutud liivast. Mänguväljaku konditsiooni ei tohi mängu jooksul muuta nii, et üks meeskond saavutaks eelise. Mänguväljaku ümber peab olema 3-meetrine ohutsoon. Ilmastikutingimused ei tohi mängijatele vigastusohtu tekitada. Võistlused, mis toimuvad õhtul, peavad olema valgustatusega 1000–1500 lx (valgustatus peab olema mõõdetud 1 meetri kõrguselt mängualast).

 

1:2  Mänguala on 15 m pikk ja 12 m lai. Mänguala piirjooned peavad olema märgitud elastse värvilise lindi või nööriga, mille laius on kuni 8cm.

 

1:3  Kõik piirjooned on mänguväljaku täielikud osad. Pikemaid piirjooni nimetatakse külgjoonteks ja lühemaid otsajoonteks. Väravapostide vahelist joont nimetatakse väravajooneks ja see joonistatakse liivale.

 

Värav

 

1:4  Värav asub kummagi otsajoone keskel. Värava siselaius on 3 meetrit ja kõrgus 2 meetrit (joonis 2a ja 2b). Värav peab olema kindlalt liiva sisse kinnitatud, kinnitused ei tohi mängijaid ohtu seada. Väravapostid ühendatakse horisontaalse põiklati abil. Väravapostide tagakülg peab olema väravajoone tagaservaga ühel joonel. Väravapostide ja põiklati ristlõige peab olema 8 cm. Väravapostide ja põiklati kolm väljakult näha olevat külge peavad olema triibuliseks värvitud kahe kontrastse värviga, mis taustast selgelt eristuvad. Väravatel peab olema võrk, mis on nii kinnitatud, et väravasse visatud pall sealt välja ei põrkaks.

 

Väravaala

 

1:5  Iga värava ees on väravaala (reegel 6). Väravaala on piiratud väravaalajoonega, mis märgitakse maha järgmiselt:

1)      otse värava ette kinnitatakse lint või nöör, mis on paralleelne väravajoonega ja paikneb sellest 6 meetri kaugusel (mõõdetuna väravajoone tagaservast kuni väravaalajoone kaugeima servani).

 

Ajamärkija ja sekretär

 

1:6  Ajamärkija ja sekretäri lauas peab olema ruumi vähemalt 3–4 inimesele. Laud asub mänguväljaku ääres, keskjoonega kohakuti, vähemalt 3 meetri kaugusel külgjoonest. Ajamärkija ja sekretäri laud peab paiknema nii, et ajamärkija ning sekretär näevad vahetusalasid.

 

Vahetusala

 

1:7 Väljakumängijate jaoks mõeldud vahetusala on 15 m pikk ja 3 m lai. Vahetusalad asuvad mänguväljaku mõlemal küljel, külgjoonest väljaspool. Mängijad tohivad väljakule siseneda ainult sellest alast.

 

1:8

a) Väravavahil ja mängijatel on lubatud mänguväljakult lahkuda oma meeskonna vahetusala poolelt lühimat teed pidi. See tähendab, et mängijad võivad mänguväljakult lahkuda kogu külgjoone ulatuses ja oma meeskonna vahetusalapoolse väravaala piirkonnast.

b) Väravavaht peab väljakule sisenema üle külgjoone, oma meeskonna väravaala vahetusalast.

c) Vahetust ootaval väravavahil on lubatud istuda või põlvitada oma meeskonna külgjoone alal, mis asub väravajoone ja väravaalajoone vahel.

 

  

 

 

 

 

 

 

 

 

 

REEGEL 2

Mängu algus, mänguaeg, lõpusignaal, time-out ja võistkonna time-out

 

2:1  Enne mängu algust viskavad  kohtunikud kulli ja  kirja, et määrata kindlaks otsa-ja vahetusalad. Meeskond, kes võidab mündiviskamise, valib ühe otsaala või vastava vahetusala. Teine meeskond teeb oma valiku, tuginedes esimese meeskonna valikule. Pärast poolaja vaheaega vahetavad meeskonnad otsaalad. Vahetusalasid ei vahetata.

 

2:2  Iga poolaja mäng ning ka „kuldne värav“ algab kohtuniku viskega (Reegel 10:1-2) pärast vilesignaali andmist kohtuniku poolt (Reegel 2:5).

 

2:3  Mängijad paiknevad mänguväljakul vastavatel positsioonidel.

 

 

Mänguaeg

 

2:4  Mäng koosneb kahest poolajast, mille punkte arvestatakse eraldi. Iga poolaeg kestab 10 minutit (vt reegleid 2:6, 2:8 ja 4:2). Vaheaeg poolaegade vahel kestab 5 minutit.

 

2:5  Mänguaega hakatakse arvestama kohtuniku vilest (teostatakse kohtunikuviskest ja kella käivitamisest) kohtunikuviskeks (reegel 2:2).

 

2:6  Kui poolaja lõpus on punktiseis viigis, kasutatakse „kuldse värava“ põhimõtet (reegel 9:7). Mäng algab uuesti kohtunikuviskega (reegel 10). Mõlema poolaja võitja saab ühe punkti.

 

2:7 Kui mõlemad poolajad võidab üks ja sama meeskond, on ta ka mängu võitja, punktiseisuga 2:0.

 

2:8  Kui kumbki meeskond võidab ühe poolaja, on tulemuseks viik. Kuna aga mängus peab alati võitja olema, kasutatakse shootout'i (üks-ühele mäng väravavahi vastu (reegel 9)).

 

Lõpusignaal

 

2:9 Mänguaeg lõpeb tablookella  automaatsignaali või ajamärkija antud lõpusignaaliga. Kui sellist signaal ei tule, vilistab kohtunik lõpuvile (reeglid 17:10, 18:1, 18:2).

 

Kommentaar:

Kui automaatse lõpusignaaliga tablookell puudub,  kasutab ajamärkija lauakella või stopperit ning lõpetab mängu lõpusignaaliga (reegel 18:2).

Kui kasutatakse tablookella, peab see võimalusel olema seadistatud nii, et ta näitaks numbreid 10-st 0-ni (poolaja minutite arv), et pealtvaatajatel oleks mänguajast parem ülevaade.

 

2:10 Määrustevastast ja ebasportlikku käitumist, mis leiab aset üheaegselt lõpusignaaliga (poolajal või mängu lõpus)  või enne seda,  karistatakse.  Karistus jõustub  pärast signaali.

Reegliterikkumist või ebasportlikku käitumist, mis leiab aset enne lõpusignaali või sellega samal ajal (poolajal või mängu lõpus), karistatakse, seda ka siis, kui määratud karistust  pole võimalik ellu viia enne, kui lõpusignaal on kõlanud. Kohtunikud lõpetavad mängu alles  pärast vajalikke lahtiviskeid või kui 6 meetri karistusvise on sooritatud ja selle tulemus fikseeritud (selgitus nr 3).

 

2:11 Viset korratakse, kui lõpusignaal (poolaja või mängu lõpus) kõlab vabaviske või 6  meetri karistusviske  sooritamise ajal või kui pall on juba õhus. Kohtunikud lõpetavad mängu pärast korratud viske tulemuse fikseerimist.

 

2:12 Mängijaid ja võistkonna ametnikke, kes eksivad reeglite vastu või käituvad ebasportlikult vabaviske või 6 meetri karistusviske sooritamise ajal (nagu kirjeldatud reeglites 2:10-11), karistatakse.  Viske ajal reeglite vastu eksimise tõttu ei saa vastasvõistkonnale  vabaviset  määrata.

 

2:13 Kui kohtunikud otsustavad, et ajamärkija on andnud lõpusignaali liiga vara, ei luba nad mängijatel väljakult lahkuda ja mängitakse mänguaja lõpuni. Pall jääb sellele võistkonnale, kelle käes see oli enneaegse vile kõlamise ajal. Kui pall oli mängust väljas, sooritatakse uus vise lõpusignaalile eelnenud olukorra taastamisega. Kui pall oli mängus, alustatakse mängu vabaviskega vastavalt reeglile 13:4 a, b.

 

 

 

Time-out (mänguaja peatamine)

 

2:14  Kohtunikud otsustavad, millal ja kui kauaks mänguaeg peatatakse (time-out).

 

Mänguaja peatamine on kohustuslik:

a) mängija eemaldamise või diskvalifitseerimise korral;

b) 6 meetri karistusviske määramise korral;

c) võistkonna time-out'i korral;

d) ajamärkija või tehnilise delegaadi antud vilesignaali peale;

e) kohtunike nõupidamise korral (vastavalt reeglile 17:9);

f) ametniku eemaldamise korral.

 

Lisaks ülalpool mainitud olukordadele, kus time-out on kohustuslik, peavad kohtunikud oma parema õigekspidamise järgi mänguaja peatama olukordades, kus see vajalikuks osutub. Juhul kui mänguaja peatab ajamärkija või delegaadi signaal, peab ajamärkija kohe kella peatama, ilma et ta ootaks kohtunikepoolset kinnitust.

 

Mõningad tüüpilised olukorrad, kus mänguaja peatamine pole kohustuslik, aga olukord nõuab time-out'i:

a) mängija vigastuse korral;

b) üks võistkond püüab selgelt venitada.  (Näiteks: võistkond üritab venitada palliviset; kui mängija söödab palli eemale või ei anna seda käest; kui mängija, olles mängust eemaldatud, lahkub väljakult liiga aeglaselt);

c) vale vahetuse korral või üleliigse mängija tahtmatu väljakule astumise korral (reegel 4: 13-14);

d) välised mõjud, nt. lindid või nöörid vajavad uuesti kinnitamist.

 

Selgitav märkus:

Ajamärkija või delegaadi vile peatab mängu kohe. Isegi siis, kui kohtunikud ja mängijad koheselt seda ei märka, et mäng on peatatud. Kõik tegevused, mis on sooritatud pärast vilesignaali, on kehtetud. Kui antud situatsioonis visati värav, siis see värav ei loe. Samuti ei kehti viske sooritamise otsus. Selle asemel alustatakse mängu uuesti sama olukorra taastamisega,  millal ajamärkija või delegaat vile andis. Mängija karistamine jääb jõusse ka siis, kui see toimus kohtunike lauast tulnud vile ajal. See kehtib ükskõik millise reegli rikkumise korral ja olenemata karistusest.

 

2:15  Reegliterikkumisi time-out'i ajal karistatakse samadel alustel kui mängu ajal toimunud reegliterikkumisi (reegel 16:6, selgitav märkus 1).

 

2:16 Kui on tegemist time-out'iga, annavad kohtunikud ajamärkijale märguande, millal kell tuleb peatada. Mängu peatamisest tuleb ajamärkijal märku anda kolme lühikese vilesignaali ja žesti number 16 abil.

Mängu taaskäivitamisest pärast time-out'i tuleb alati vilesignaaliga märku anda (reegel 15:3b). Ajamärkija taaskäivitab kella vilesignaali andmisega ühel ajal.

 

Võistkonnapoolne  mänguaja peatamine (time-out)

 

2:17 Igal võistkonnal on õigus mängu normaalajal ühele 1-minutisele time-out'ile poolaja kohta. Võistkonna ametlik esindaja, kes soovib time-out'i, kasutab soovist teada andmiseks (selleks) selgelt nähtavat rohelist kaarti. Selleks liigub ta küljejoonte keskele ja hoiab rohelist kaarti nähtaval nii, et ajamärkija seda kohe märkab. (Roheline kaart peab olema mõõtudega 30x20 cm ja kaardi mõlemal küljel peab olema T-täht.)

Time-out'i saab võistkond paluda ainult siis, kui antud võistkond valdab palli (mängu ajal või mängu peatamise ajal). Juhul kui meeskond valdab palli enne, kui ajamärkija annab vilesignaali, saab meeskond koheselt time-out'i. (Kui ajamärkija on vilistanud, ei saa võistkond mängu peatada).

Ajamärkija peatab mängu vilesignaaliga, annab time-out'ist žestiga number 16 märku ja osutab väljasirutatud käega sellele meeskonnale, kes soovis time-out'i. Võistkonna ametlik esindaja asetab rohelise kaardi liivale keskjoonest 1 meetri kaugusele. Roheline kaart jääb keskjoonte vahele kuni poolaja lõpuni.

Kohtunik määrab time-out'i ja ajamärkija peatab kella. Kohtunik aktsepteerib time-out'i ja ajamärkija kasutab time-out'i jaoks eraldi teist kella, et kontrollida time-out'i pikkust. Sekretär märgib mänguprotokolli time-out'i aja ning selle,  milline meeskond time-out'i soovis.

Time-out'i jooksul peavad mängijad ja võistkonna ametlikud esindajad jääma vahetusalasse või väljakule. Kohtunikud jäävad väljaku keskele, ühel kohtunikul on lubatud hetkeks kohtunikelaua juurde nõu pidama minna. Rikkumisi time-out'i aja karistatakse samamoodi nagu mängu ajal tehtavaid. Siinkohal pole oluline, kas reegleid rikkunud mängijad on väljakul või mitte. Reeglite 8:4, 16:1d ja 16:2c rikkumise korral võidakse rikkuja mängust eemaldada ebasportliku käitumise eest.

Kui Time-out’i algusest on möödunud 50 sekundit,  annab ajamärkija kuuldava signaali, mis tähendab, et mäng jätkub 10 sekundi pärast.

Võistkonnad on kohustatud mängu jätkama, kui võistkonna time-out on lõppenud.

Mängu alustatakse uuesti viskega, mis vastab olukorrale, mil mäng peatati. Kui pall oli mängus, alustatakse mängu uuesti vabaviskega selle võistkonna poolt, kes time-out'i palus, samast kohast platsil, kus mäng peatati. Kohtuniku vile peale taaskäivitab ajamärkija kella.

 

Selgitav märkus:

„Palli valdamine“ kehtib ka olukorras, kus mängu jätkatakse väravavahiviskest, sisseviskest, vabaviskest või 6 meetri karistusviskest.

„Pall mängus“ tähendab mängija kontakti palliga (palli käes hoidmine, viske sooritamine, palli püüdmine või palli viskamine meeskonnakaaslasele) või seda, et pall on võistkonna käes.

 

REEGEL 3

Pall

 

3:1 Mängitakse ümmarguse kummipalliga, mis ei ole libe. Meeste pall kaalub 350–370 grammi ja on ümbermõõduga 54–56 sentimeetrit. Naiste pall kaalub 280–300 grammi ja on ümbermõõduga 50–52 sentimeetrit. Lapsed võivad kasutada väiksemat palli.

 

3:2 Enne iga mängu algust peab olemas olema vähemalt 4 reeglitele vastavat palli. Kaks varupalli peavad olema värava taga selleks ette nähtud märgistatud kohal, kolmas varupall on kohtunike laual.

 

3:3  Palli  mänguväljakult väljumisest  tulenevate mängukatkestuste vähendamiseks ning time-out'i vältimiseks peab kohtuniku poolt määratud väravavaht varupalli mängu tagasi tooma nii kiiresti kui võimalik.

 

 

 

REEGEL 4

Võistkond, varustus, varumängijad

 

4:1 Rannakäsipalli võistlusi korraldatakse mees-, nais- ja segavõistkondadele.

 

4:2 Põhimõtteliselt koosneb võistkond 8 mängijast. Mängu alguses peab esindatud olema vähemalt 6 võistlejat. Kui mängijate arv langeb alla 4,  siis mäng katkestatakse ja vastasvõistkond loetakse võitjaks.

 

4:3 Maksimaalselt võib mänguväljakul olla 4 mängijat (3 väljakumängijat ja 1 väravavaht). Ülejäänud mängijad on vahetusmängijad, kes asuvad oma vahetusalas.

 

4:4 Mängija või võistkonna ametlik esindaja on kohustatud osalema mängu alustamisel ning tema nimi peab olema kantud mänguprotokolli.

Mängijad või võistkonna ametlikud esindajad, kes saabuvad pärast mängu algust, peavad saama loa mängus osalemiseks ajamärkijalt või sekretärilt. Nende nimed kantakse mänguprotokolli.

Mängija, kes on saanud loa võistlusel osaleda, võib väljakule siseneda meeskonna vahetusala joonelt (vt. Reegel 4:13)

Meeskonna eest vastutav esindaja peab tagama selle, et väljakule sisenevad ainult need mängijad, kes on selleks loa saanud. Selle reegli rikkumist loetakse ebasportlikuks käitumiseks ja karistatakse vastutava võistkonna esindaja poolt.

 

4:5 Mõlemal võistkonnal peab kogu mängu kestel väljakul olema üks mängija, kes täidab väravavahi kohustusi. Mängija, kes on määratud väravavahiks, võib igal ajal ka väljakumängijana mängida. Samuti võib väljakumängija võtta endale väravavahi funktsiooni (vt. ka reeglit number 4:8)

 

4:6  Võistkonnal on lubatud ühe mängu jooksul kasutada maksimaalselt 4 (võistkonna) ametlikku esindajat,  kellest  2  võivad viibida vahetusalas. Kaks ülejäänud esindajat viibivad vahetusalast väljas, ohutsooni taga. Mängija vigastuse korral võivad nad kohtuniku loal mängijat abistada (vastavalt reeglile 4:7). Võistkonna esindajaid pole lubatud mängu jooksul vahetada. Üks esindaja peab olema määratud vastutavaks võistkonna esindajaks. Ainult temal on õigus pöörduda ajamärkija/sekretäri ja vajadusel ka kohtuniku poole (vt. erandid reegel 2:17). Üldjuhul pole võistkonna ametlikul esindajal lubatud siseneda mänguväljakule mängu ajal. Selle reegli vastu eksimist loetakse ebasportlikuks käitumiseks ning seda karistatakse (reeglid 8;4, 16;1d, 16;2d ja 16:6b). Mängu alustatakse uuesti vastaste vabaviskega (reegel 13:1 a-b, selgitus number 8).

 

4:7 Mängija vigastuse korral peavad kohtunikud lubama (žest number 16) kahel selleks ette nähtud isikul (reegel 4:4) time-out'i ajal väljakule siseneda (žest number 16) ja vigastatud mängijat aidata (reegel 16:2d).

Kui väljakule sisenevad lisaks kahele isikule veel kolmandad isikud, karistatakse seda kui reeglitele mittevastavat sisenemist. Reegli vastu eksinud mängijaid karistatakse reegli 4:14 ja 16:2a ning võistkonna esindajat reegli 4, 16:2h ja 16:6a vastu eksimises. Kui isik, kellel on luba väljakule siseneda, ei aita vigastatud mängijat, vaid juhendab mängijad, pöördub vastasvõistkonna liikmete või kohtunike poole, karistatakse teda ebasportliku käitumise eest.

 

 

 

Varustus

4:8 Kõik sama võistkonna väljakumängijad peavad kandma ühesugust riietust. Kahe meeskonna värvikombinatsioonid ja disain peavad teineteisest selgelt eristuma. Rannakäsipalli meesteriietus koosneb varrukateta ja nööpideta särgist, lühikestest pükstest ja soovi korral lisavarustusest. Naisteriietus koosneb topist ja bikiinide alumisest osast ning soovi korral lisavarustusest. Varrukateta särk/topp peab olema erksa ja heledama värvikombinatsiooniga (punased, kollased, rohelised, oranžid ja valged värvitoonid). Eesmärgiks on kasutada neid värve, mida rannas tavaliselt kantakse. Väravavaht peab kandma samasugust riietust (samasuguse disaini ja temale ette nähtud numbriga) nagu tema meeskonnakaaslased, kuid teistsuguse värvikombinatsiooniga, mis eristaks teda mõlema meeskonna väljakumängijatest ja vastasmeeskonna väravavahist (reegel 17:3).

 

Selgitav märkus

Võistkonna ametlikud esindajad peavad kandma võistlejatega identse disainiga särke, mille värv peab erinema mängijate särgi värvist.

 

4:9 Meeste ja naiste võistlussärgi number (ligikaudu 12x10 cm meestel ja 8x6 cm naistel) peab olema nii ees kui taga. Number peab olema särgile/topile trükitud kontrastse värviga (nt tumedal särgil valge trükk, heledal särgil must trükk). 

 

4:10 Kõik mängijad võistlevad paljajalu. On lubatud kanda spordisokke või spordisidemeid. Ühtki teist tüüpi jalatsit pole lubatud kanda.  

 

4:11 Pole lubatud kanda esemeid, mis võivad mängijaid ohustada: peakaitse, näokaitse, näomaskid, käevõrud, kellad, sõrmused, kaelakeed, ketid, kõrvarõngad, kinnituspaelteta või tugevdatud raamidega päikeseprillid jms esemed (reegel 17:3). 

Sportlastel on lubatud kasutada järgmist lisavarustust:

a)      nokamütsi või mütsi (pehme nokaga või tugevdatud nokaga mütsi, mis on teistpidi keeratud, et vältida vigastusi), peapaela või pearätti;

b)      päikeseprille (plastmassist ja kinnituspaeltega);

c)      raviotstarbelisi põlvesidemeid / küünarnukisidemeid / jalasidemeid.

 

Sportlased vastutavad oma lisavarustuse eest ise. Mängijad, kes ei täida neid  nõudeid, ei osale mängus seni, kuni probleem on kõrvaldatud.

 

Selgitav märkus:

Ninakaitse: reegli järgi pole lubatud kanda peakaitset või näomaski. Seda reeglit tuleb tõlgendada nii: mask katab suurema osa  näost. Ninakaitse on palju väiksem ja katab ainult osa ninast. Seetõttu on lubatud ninakaitset kanda.

 

4:12 Kui mängijal on verejooks või tema keha või riietus on verega määrdunud, peab ta kohe  vabatahtlikult väljakult lahkuma (toimub tavaline mängijate vahetus), et verejooks peatada, haav kinni siduda või keha ning riietus puhastada. Võistleja ei tohi enne väljakule naasta, kui see on tehtud.  

Võistlejat, kes neid nõudeid eirab, karistatakse ebasportliku käitumise eest. (reegel 8:4, 16:1d ja 16:2c).  

 

 

Varumängijad

 

4:13 Varumängijad võivad mängu lülituda igal mänguhetkel ja korduvalt ega pea sellest ajamärkijale/sekretärile teatama tingimusel, et asendatavad mängijad on juba väljakult lahkunud (reegel 16:2a). Varumängija siseneb väljakule oma võistkonna vahetusalalt. Sama reegel kehtib ka väravavahtide vahetuse korral (reegel 5:12). Vahetuse reeglid kehtivad ka time-out'i ajal (v.a võistkonna time-out). Juhul kui mäng tuleb peatada valesti tehtud vahetuse tõttu, karistatakse võistkonda vastase kasuks määratud vabaviskega (reegel 13) või 6 meetri karistusviskega (reegel 14). Muul juhul jätkatakse mängu selle peatamise põhjustanud mängusituatsiooni kohaselt. Reegli vastu eksinud mängijat karistatakse mängust eemaldamisega (reegel 16). Kui samas meeskonnas, samas olukorras on vale vahetuse tegijaid rohkem kui üks, karistatakse ainult esimest mängijat, kes reegli vastu eksis.

 

4:14 Kui väljakule tuleb varumängija ilma temale ette nähtud vahetuseta või kui varumängija sekkub vahetusalast mängu reeglitevastaselt, eemaldatakse võistleja mängust. Sellega kaasneb ka ühe mängija lahkumine väljakult ja võistkond võistleb edasi vähendatud koosseisus. Kui mängust eemaldatud mängija (kelle puhul veel karistus kehtib) siseneb väljakule, saab ta kohe uue lisakaristuse mängust eemaldamise näol ning diskvalifitseeritakse mängust. Sellest tulenevalt jätkab ka vastav võistkond vähendatud koosseisus mängimist. Mõlemal juhul alustatakse mängu uuesti vastasvõistkonna vabaviskest (reegel 13:1 a-b, vt selgitus nr 8). 

 

REEGEL 5

Väravavaht

 

Väravavahil on lubatud:

5:1 väravaalas väravat kaitstes puudutada palli mis tahes kehaosaga;

 

5:2  liikuda palliga väravaalas mis tahes piirangutega, mis kehtivad väljakumängijatele (reegel 7:2-4, 7:7). Väravavahil on keelatud viivitada väravavahiviskega (reeglid 6:5, 12:2 ja 15:3b);

 

5:3 lahkuda väravaalast ilma pallita ja osaleda väljakumängus; seda tehes allub väravavaht väljakumängijatele kehtestatud reeglitele. Väravavaht loetakse väravaalast lahkunuks niipea, kui ta on mis tahes kehaosaga puudutanud väljakut väravajoone taga;

 

5:4 lahkuda väravaalast koos palliga, kui tal pole õnnestunud seda täielikult oma valdusesse saada, ning see uuesti väljakul mängu panna.

 

Väravavahil ei ole lubatud:

 

5:5 väravat kaitstes vastasmängija suhtes ohtlikult tegutseda (reeglid 8:2, 8:5);

 

5:6 oma valduses oleva palliga väravaalast lahkuda (vabavise, reegel 13:1 a, kui kohtunikud on andnud vilega märku väravavahiviske sooritamisest, muul juhul läheb väravavahivise kordamisele);

 

5:7 puudutada pärast väravavahiviset väravaalast lahkunud palli väljaspool väravaala enne, kui palli on puudutanud väljakumängija (reegel 13:1a);

 

5:8 puudutada väljaspool väravaala seisvat või veerevat palli, kui väravavaht ise viibib väravaalas (reegel 13:1a);

 

5:9 viia väravaalast väljaspool seisev või veerev pall väravaalasse (reegel 13:1a);

 

5:10 siseneda väljakualalt väravaalasse koos palliga (reegel 13:1a);

 

5:11 tahtlikult puudutada jalaga altpool põlve väravaalas seisvat või väravaala poole liikuvat palli (reegel 13:1a);

 

 

Väravavahi vahetus

 

5:12 Väravavahil on lubatud väljakule siseneda ainult oma meeskonna väravavahi vahetusala külgjoonelt ja ainult oma meeskonna vahetusala poolelt (reegel 1:8, 4:13). Väravavaht võib mänguväljakult lahkuda oma meeskonna vahetusala külgjoone või väravaala kaudu (reegel 1:8, 4:13), aga ainult oma meeskonna vahetusala poolelt.  

 

REEGEL 6

 

Väravaala

6:1 Väravaalasse on lubatud astuda ainult väravavahil (vt erandid, reegel 6:3). Väljakumängija loetakse väravaalasse sisenenuks, kui ta puudutab väravaala või seda piiravat joont mis tahes kehaosaga.

 

6:2 Kui väljakumängija astub väravaalasse, karistatakse seda järgmiselt:

a) määratakse väravavahivise, kui väljakumängija siseneb väravaalasse koos palliga (reegel 13:1 a);

b) määratakse vabavise, kui väljakumängija siseneb väravaalasse ilma pallita, aga loob sellega mängulise eelise ( reegel 13:1a-b; vt erand, reegel 6:2c);

c) määratakse 6 meetri karistusvise, kui kaitsemängija siseneb väravaalasse ja seetõttu takistab resultatiivset viset (reegel 14:1a).

 

6:3 Väljakumängija astumist väravaalasse ei karistata, kui:

a)      mängija siseneb väravaalasse pärast palli valdamist ega loo vastasvõistkonna suhtes mängulist eelist;

b)      mängija siseneb väravaalasse ilma pallita ega loo sellega mängulist eelist;

c)      kaitsemängija siseneb väravaalasse värava kaitsmise ajal või järel ega loo sellega vastasvõistkonna suhtes eelist.

6:4 Väravaalas olev pall kuulub väravavahile (vt. erand, reegel 6:5).

 

6:5  Seisva või veereva palliga on alati lubatud mängida, isegi väravaalas. Väljakumängijatel on keelatud siseneda väravaalasse, et seal mängida (seda karistatakse vabaviskega). On lubatud mängida õhus oleva palliga, mis asub väravaala kohal, v.a väravavahiviske ajal (reegel 12:2).

 

6:6 Kui pall satub väravaalasse, paneb väravavaht palli uuesti mängu väravavahiviskest (reegel 12).

 

6:7 Mäng jätkub, kui kaitses oleva võistkonna mängija puudutab kaitsetegevuse käigus palli, mille väravavaht seejärel kinni püüab või mis jääb väravaalasse.

 

6:8 Kui pall satub oma väravaalasse, võetakse vastu järgnevad otsused:

a)      värav loeb, kui see satub väravasse;

b)      vabavise, kui pall jääb väravaalasse seisma või kui väravavaht puudutab palli, aga see ei satu väravasse (reegel 13:1a-b);

c)      küljesissevise, kui pall ületab otsajoone (reegel 12:1)

d)     mäng jätkub, kui pall läbib väravaala ja põrkab tagasi mänguväljakule, ilma et väravavaht seda puudutaks.

6:9 Väravaalast väljakule tulnud pall jääb mängu.

 

REEGEL 7

Mäng palliga, passiivne mäng

 

On lubatud:

 

7:1 palli visata, püüda, peatada, lükata ja lüüa, kasutades selleks käsi (avatud ja rusikas), käsivarsi, pead, ülakeha, reisi, ja põlvi;

On lubatud palli järele söösta (diving), kui see lebab või veereb maas/liival;

 

7:2 hoida palli kuni 3 sekundit, isegi kui pall on maas (reegel 13:1a). Pall ei tohi maha (liivale) jääda kauemaks kui 3 sekundit ja palli ei tohi üles võtta sama mängija, kes sellega viimasena mängis (vabavise).

7:3 Palliga ei tohi üle kolme sammu astuda (reegel 13:1a), üheks sammuks loetakse:

a)      kui mängija seisab mõlema jalaga maas, tõstab ühe jala üles ja paneb selle uuesti maha või liigutab ühte jalga ühest kohast teise;

b)      kui mängija seisab ainult ühel jalal, püüab palli kinni ja siis toetab teise jala maha;

c)      kui mängija pärast hüpet maandub ühele jalale, hüppab samal jalal või toetab teise jala maha;

d)     kui mängija pärast hüpet maandub mõlemale jalale, tõstab seejärel ühe jala üles ja paneb selle uuesti maha või liigutab üht jalga ühest kohast teise.

Selgitav märkus:

Üheks sammuks loetakse, kui jalg nihutatakse ühest kohast teise ja teine jalg tuuakse esimese juurde.

 

7:4 Seistes või liikudes on lubatud:

a)      põrgatada palli üks kord ja see uuesti kinni püüda ühe või mõlema käega;

b)      ühe käega palli korduvalt põrgatada või ühe käega korduvalt palli maas/liival veeretada, siis pall kinni püüda ja ühe või mõlema käega üles võtta.

Niipea kui pall on pärast seda ühe või mõlema käega kinni püütud, tuleb see vähemalt 3 sekundi jooksul või kolme sammu järel mängu panna (reegel 13:1a).

Põrgatamise alguseks loetakse seda, kui mängija puudutab palli ükskõik millise kehaosaga ja suunab selle maapinna poole.

Pärast seda, kui pall on puudutanud teist mängijat või väravat, võib mängija palli põrgatada ja kinni püüda;

 

7:5 viia pall ühest käest teise.

 

7:6 Liival põlvitades, istudes või lamades on lubatud palliga mängida.

 

Ei ole lubatud:

7:7 puudutada palli rohkem kui üks kord enne,  kui ta pole vahepeal maapinda, teist mängijat või väravat puudutanud (reegel 13:1a). Ebaõnnestunud pallikäsitsust ei karistata;

 

Selgitav märkus:

Ebaõnnestunud pallikäsitsuseks loetakse seda, kui mängijal ei õnnestu palli kinni püüda või seda peatada. Kui pall on oma valdusesse saadud, ei tohi mängija seda pärast põrgatamist rohkem kui üks kord puudutada.

 

7:8 puudutada palli jalaga altpoolt põlve, v.a siis, kui palli viskas vastasmängija (reegel 13:1a,b). 

7:9 Mäng jätkub, kui pall puudutab väljakukohtunikku. 

 

Passiivne mäng  

 

7:10 Ei ole lubatud palli võistkonna valduses hoida, tegemata ühtki märgatavat rünnakukatset või katset väravale visata. (vt selgitus nr 4). Seda käsitletakse passiivse mänguna  ja karistatakse vabaviskega vastasvõistkonna kasuks (reegel 13:1a ) kohalt, kus pall asus mängu katkestamise ajal.

 

7:11 Kui kohtunik märkab, et võistkond üritab passiivselt mängida, tehakse hoiatav märguanne (žest number 17). Palli valdav võistkond saab võimaluse oma ründetaktikat muuta, et mitte palli vastasvõistkonnale kaotada. Kui võistkond pärast hoiatava märguande saamist oma ründetaktikat ei muuda  või kui väravat rünnata ei üritata, siis saab vastasvõistkond võimaluse vabaviskeks (vt selgitus nr 4). Teatud olukordades on kohtunikel õigus ilma eelneva hoitava märguandeta anda vastasvõistkonna kasuks vabavise (kui mängija hoidub meelega väravale viskamast).  

 

REEGEL 8

Vead ja ebasportlik käitumine

 

On lubatud:

8:1

a)      kasutada käsi ja käsivarsi blokeerimisel või võitluses palli pärast;

b)      vastaselt lahtise käega pall ükskõik kummalt poolt ära võtta;

c)      kehaga blokeerida vastasmängijat ka siis, kui tal ei ole palli;

d)     astuda vastasega kehakontakti, kui ollakse vastasvõistleja poole näoga ja kõverdatud kätega ning hoida kontakti selleks, et vastast jälgida ning talle järgneda.

 

Ei ole lubatud:

8:2

a)      vastasmängijalt palli ära tõmmata või ära lüüa;

b)      blokeerida või takistada vastasmängijat käsivarte, käte või jalgade abil;

c)      vastasmängijat takistada, kinni hoida, talle otsa joosta või hüpata;

d)     vastasvõistlejat reeglitevastaselt takistada, tõkestada või ohustada (palliga või pallita).

 

8:3 Reegli 8:2 rikkumisjuhtumeid (nende rikkumiste puhul on tegevus otseselt suunatud vastasmängija, mitte palli vastu) karistatakse progresseeruvalt, sest reegli rikkumine ületab tavaeksimuse. Progresseeruv karistus tähendab, et enam ei karistata teatud eksimust ainult vabaviske või 6 meetri karistusviskega, vaid rakendatakse lisaks personaalseid karistusi. Iga eksimust, mis kuulub progresseeruva karistuse mõiste alla, karistatakse personaalselt.

 

8:4 Füüsilist või verbaalset rünnakut, mis ei sobi kokku ausa spordi põhimõtetega, peetakse ebasportlikuks käitumiseks. (vt selgitus nr 5). See kehtib nii mängijatele kui ka meeskonna ametlikele esindajatele väljakul või sellest väljaspool. Progresseeruvat karistamist kasutatakse ka ebasportliku käitumise korral (reeglid 16:1d, 16:2, 16:6). 

 

8:5 Mängija, kes vastast rünnates ohustab tema tervist, diskvalifitseeritakse (16:6c), kui ta:

a)      lööb või tõmbab palli söötva vastasmängija viskekätt eest või selja tagant;

b)      oma tegevuse tagajärjel põhjustab löögi vastase pea või kaela pihta;

c)      lööb vastast meelega jala või põlvega või ükskõik mil muul viisil; selle hulka  loetakse ka komistamist;

d)     lükkab jooksvat või hüppavat vastasmängijat või ründab vastast nii, et too kaotab kontrolli oma keha üle. See kehtib ka väravavahi kohta, kes lahkub oma väravaalast seoses vastasmängijate vasturünnakuga;

e)      otseviskega (väravale) vabaviske sooritamise ajal tabab paigal seisva kaitsemängija pead või tabab 6 meetri karistusviske sooritamisel liikumatult seisva väravavahi pead.

 

Selgitav märkus:

Kui vastane on kaitsetu ja teda tabatakse ootamatult, võib isegi nõrk füüsiline kokkupõrge olla väga ohtlik ning põhjustada tõsiseid tagajärgi. Mängija diskvalifitseerimisel tuleb seega lähtuda ohust, mis vastasmängijale tekitatakse, mitte aga  kehalise kontakti näilisest ohutusest.

 

8:6

Mängija või võistkonna ametliku esindaja jämedat ebasportlikku käitumist väljakul või sellest väljaspool (selgitus nr 6) karistatakse diskvalifitseerimisega (reegel 16:6e).

 

8:7

Mängija, kes mängu jooksul tungib vastasele kallale, eemaldatakse mängust (reeglid 16:11-14). Väljaspool mänguaega vastasele kallale tungimine toob kaasa diskvalifitseerimise (reeglid 16:6f; 16:16b,d). Võistkonna ametnik, kes tungib vastasvõistkonna liikmele kallale, diskvalifitseeritakse (reegel 16:6g).

 

Selgitav märkus:

Kallaletungiks loetakse teise inimese (mängija, kohtuniku, ajamärkija/sekretäri, võistkonna esindaja, delegaadi, pealtvaataja jne) jõulist ja tahtlikku rünnakut. Teisisõnu –  tegemist pole lihtsalt refleksi või hooletu ja liialdatud liigutuste tagajärgedega. Teise inimese pihta sülitamist peetakse kallaletungiks.

 

8:8

Reeglite 8:2-7 rikkumine toob kaasa 6 meetri karistusviske vastasvõistkonna kasuks (reegel 14:1), kui rikkumine takistab otseselt või kaudselt vastasvõistkonna resultatiivse söödu võimalust. Teistel juhtudel karistatakse reegli rikkumist sellega, et vastasvõistkond saab vabaviskevõimaluse (reeglid13:1a-b, vt ka reegleid 13:2 ja 13:3).

 

 

 

Värava lugemine ja mängu lõpptulemuse määramine

Värava lugemine

 

9:1 Värav loeb, kui pall on täielikult ületanud väravajoone (vt  joonis 4), eeldades, et enne viset või viske sooritamise ajal pole ei söötja ega tema võistkonnakaaslane ühegi reegli vastu eksinud.

Värav loeb, kui kaitsemängija eksib reeglite vastu, aga pall visatakse väravasse.

Värav ei loe, kui kohtunik või ajamärkija on peatanud mängu enne, kui pall on lõplikult väravajoone ületanud.

Punkt läheb vastasvõistkonnale, kui võistleja viskab palli oma väravasse, v.a olukorras, kus väravavaht sooritab väravavahiviske (reeglid 12:2, lõik 2).

 

 

Selgitav märkus:

Värav loeb, kui palli väravasse sisenemist takistab miski või keegi, mis/kes ei osale mänguolukorras (pealtvaataja jne) ja kohtunikud on kindlad, et antud juhul oleks pall igal juhul väravasse läinud.

 

9:2 Loomingulisi ja silmapaistvaid väravaid loetakse 2 punkti vääriliseks (selgitus nr 1). 

 

9:3 6 meetri karistusviskest saadud väravat loetakse 2 punkti vääriliseks.

 

9:4 Pärast resultatiivset väravat jätkub mäng väravavahiviskest väravaalalt (reegel 12:1).

 

9:5 Kord loetud väravat ei saa annulleerida, kui kohtunik on juba andnud vilesignaaliga märku järgnevaks algviskeks. Kui poolaja lõppu tähistav signaal kõlab vahetult pärast värava viskamist ning enne järgnevat algviset, peavad kohtunikud otsustama (ilma algvisketa), kas nad fikseerivad värava.

 

Väravavahivise

9:6 Väravavahi visatud väravat loetakse 2 punkti vääriliseks. 

 

Mängu lõpptulemuse määramine

 

9:7 Kui poolaja lõppedes on seis viigis, kasutatakse „kuldset väravat“, võidab võistkond, kes viskab esimese värava (reegel 2:6). 

 

 

9:8  Kui kumbki võistkond võidab ühe poolaja, kasutatakse „shootout'i“ (üks-üks mäng väravavahi vastu). Igal võistkonnal on selleks 5 mängijat, kes sooritavad viskeid vastasvõistkonnaga vaheldumisi. Kui väravavaht on 1 viiest mängijast, saab temast sel hetkel väljakumängija (reegel 4:8 selgitav märkus). Võitjaks tuleb võistkond, kes on pärast viit viset saavutanud rohkem väravaid. Kui võitja ei selgu pärast esimest ringi, jätkatakse üks-üks süsteemiga. Selleks vahetavad võistkonnad väljakupooled (vahetusalasid ei vahetata, vt selgitav märkus). Taas kord valitakse 5 mängijat, kes sooritavad viskeid vaheldumisi vastasvõistkonnaga. Seekord alustab võistkond, kes esimesel korral alustas visetega teisena. Selles ja järgnevates ringides osutub võitjaks see, kes juhib ühe väravaga pärast ühe mängijatepaari viskeid. 

 

Mängu lõpptulemuse määramine „shootout'iga“

Selgitav märkus:

Üks-üks süsteemi (shootout’i) puhul loosivad kohtunikud kulli ja kirja visates väljakupooled ja selle, milline võistkond alustab (selgitus nr 2).

Kui üks võistkond võidab loosi ja otsustab alustada „shootout'i“, siis vastasvõistkonnal on õigus valida väljakupool. Kui loosi võitnud võistkond otsustab aga ise väljakupoole valida, siis vastasvõistkond alustab „shootout'i“. Mõlemad väravavahid seisavad esialgu vähemalt ühe jalaga oma väravajoonel. Väljakumängijad peavad seisma ühe jalaga paremal või vasakul pool väravaalajoone ja külgjoone ristumiskohal. Kui kohtunik annab vile, söödab väljakumängija palli tagasi oma väravavahile, kes asub väravajoonel. Söödu ajal ei tohi pall maapinda puudutada. Kui pall on söödetud, tohivad mõlemad väravavahid ettepoole liikuda. Väravavaht, kes omab palli, peab jääma väravaalasse. Väravavaht peab 3 sekundi jooksul kas palli vastasväravasse viskama või söötma selle oma võistkonnakaaslasele, kes samal ajal vastasvõistkonna värava poole liigub. Selle söödu ajal ei tohi pall maapinda puudutada. Mängija peab palli kinni püüdma ja proovima sooritada resultatiivse viske ilma reegleid rikkumata. Kui rünnakul olev väravavaht või ründemängija reegleid rikub, loetakse rünnak lõppenuks. Kui kaitses olev väravavaht lahkub väravaalast, on tal lubatud oma väravaalasse igal ajal tagasi tulla. Kui ühe ringi jooksul langeb võistlejate arv alla 5, siis on vastaval võistkonnal ka vähem viskeid, sest ühelgi võistlejal pole lubatud kaks korda visata.

 

9:9  Kui kaitses olev väravavaht kaitseb üks-üks süsteemis väravat ja rikub samal ajal reeglit, määratakse 6 meetri karistusvise (selgitus nr 9). 

 

Selgitav märkus:

„Shootout'i“ ringiks välja valitud võistlejatel on kõigil õigus sooritada 6 meetri karistusviset.

 

9:10 „Shootout'i“ ajal peavad kõik võistlejad viibima vahetusalas. Võistleja, kes on sooritanud viske, peab oma vahetusalasse tagasi minema.

 

 

 

REEGEL 10

Kohtunikuvise

10:1 Iga poolaega ja „kuldset väravat“ alustatakse kohtunikuviskest (reegel 2:2).

 

10:2 Kohtunikuvise tehakse väljaku keskelt. Kohtuniku vile järel sooritab väljakukohtunik vertikaalsuunalise viske.

 

10:3 Vilistav kohtunik paikneb külgjoonest väljaspool, kohtunikelaua vastas.

 

10:4 Kohtunikuviske ajal peavad kõik mängijad (peale ühe mängija kummastki võistkonnast) olema viset tegevast kohtunikust 3m kaugusel, seejuures on neil lubatud väljakul paikneda ükskõik kus.

Kaks mängijat, kes hüppavad palli pärast, seisavad kohtuniku kõrval, oma väravale paiknevale küljele kõige lähemal.

 

10:5  Palli on lubatud ainult siis mängida (puudutada), kui ta on saavutanud kohtunikuviske ajal oma kõrgeima punkti.

 

 

 

REEGEL 11

Küljesissevise

 

11:1 Küljesissevise määratakse juhul, kui pall on täielikult ületanud külgjoone või kui kaitses oleva võistkonna väljakumängija käest on pall läinud üle tema võistkonna otsajoone.

 

11:2 Küljesisseviske teeb ilma eelneva kohtunikuvileta (erand vt reegel 15:3b) selle võistkonna mängija, kes ei puudutanud viimasena palli, enne kui see joone ületas. 

 

11:3 Küljesissevise tehakse kohalt, kus pall ületas külgjoone. Vähemalt 1 meetri kauguselt otsajoone ja külgjoone ristumiskohalt, kui pall ületas otsa-või külgjoone väravaala piirkonnast.  

 

11:4 Küljesisseviske sooritamise ajal peab mängija üks jalg olema külgjoone peal nii kaua,  kuni pall on tema käes. Mängijal pole lubatud palli  maha panna ja seda siis üles võtta või palli  põrgatada ning seejärel jälle kinni püüda (reegel 13:1a). 

 

11:5 Viset sooritava võistkonna mängijad peavad seisma vähemalt 1 meetri kaugusel viset sooritavast mängijast.  

 

REEGEL 12

Väravavahivise

 

12:1 Väravavahivise määratakse juhul kui:

a)      vastasmeeskonna mängija on sisenenud väravasse, rikkudes reeglit 6:2a;

b)      vastasmeeskond on visanud värava;

c)      väravavavaht kontrollib oma väravaalas palli (reegel 6:6);

d)     pall ületab otsajoone ja palli puudutas viimasena väravavaht või vastasmeeskonna mängija.

See tähendab, et kõikidel neil juhtudel loetakse pall mängust väljas olevaks ning mäng jätkub väravahiviskega (reegel 13:3), kui vastav määrusterikkumine pannakse toime väravavahiviske määramise ajal, ent enne selle viske sooritamist.

Reegel 13:3 kehtib siis, kui rikkumine toimub väravavahi meeskonna poolt pärast väravavahiviske määramist, kuid enne viske sooritamist.

 

12:2 Väravavahivise tehakse ilma eelneva kohtunikuvileta väravavalast üle väravaalajoone (vt erand,  reegel 15:3b). Väravavahivise loetakse sooritatuks, kui pall on ületanud väravaalajoone. Vastasmeeskonnal on lubatud viibida vahetult  väravaala taga, aga nad ei tohi palli enne puudutada, kui see on väravaalajoone ületanud (reegel 15:7, lõik 3).

 

Selgitav märkus:

Väravavahivise väravavahi vahetamise ajal: väravavahiviske peab väravavaht alati sooritama enne, kui ta väljakult lahkub. Tal on ainult siis lubatud väljakult lahkuda,  kui väravavahivise on sooritatud.

 

12:3 Pärast väravavahiviske sooritamist pole väravavahil lubatud palli uuesti puudutada enne, kui pall on puudutanud väljakumängijat (reeglid 5:7, 13:1 a). 

 

 

 

REEGEL 14

Vabavise

Vabaviske määramise otsus

 

13:1 Kohtunikud katkestavad mängu ja alustavad selle uuesti vastasvõistkonna vabaviskest, kui:

a)      palli omav võistkond rikub reegleid, mida karistatakse palli valdamise õiguse kaotamisega (vt reegleid 4:4, 4:6, 4:13, 4:14, 5:6-11, 6:2b, 6:4, 6:8b, 7:2-4, 7:7-8, 7:10, 8:8, 11:4, 12:3, 13:9, 14:5-7 ja 15:2-5);

b)      kaitses olev võistkond rikub reegleid, mida karistatakse palli valdamise õiguse kaotamisega (vt reegleid 4:4, 4:6, 4:13, 4:14, 6:2b, 6:4, 6:8b, 7:8, 8:8, 13:7).

 

13.2 Kohtunikud peaksid laskma mängul jätkuda ning hoiduma vabaviske otsuse tegemisega mängu enneaegsest katkestamisest.

See tähendab, et reegli 13:1a järgi ei peaks vabaviske kasuks otsustama, kui kaitses olev võistkond saab koheselt palli oma valdusesse, kui viga tehti ründava meeskonna poolt. Sarnaselt reegliga 13:1b ei tohiks kohtunikud sekkuda enne ja juhul,  kui on selge, et ründav võistkond on kaotanud palli ja ei suuda rünnakut jätkata kaitses oleva võistkonna poolt tehtud vea tõttu. Kui reeglite rikkumise eest määratakse individuaalne karistus, võib kohtunik koheselt mängu peatada, kui see ei tekita kahju ründavale võistkonnale. Sel juhul tuleks karistusega viivitada nii kaua,  kui mängusituatsioon on läbi. Reegel ei kehti juhtudel, kui eksitakse reeglite 4:3, 4:4, 4:6, 4:13, 4:14 vastu, kus mäng peatatakse koheselt ajamärkija poolt.

 

13:3 Juhul kui määruste rikkumine, millele tavaliselt reegli 13:1 järgi järgneb vabavise, toimub ajal, kui pall on mängust väljas, siis pannakse pall uuesti mängu sealt, kus ta enne mängu peatamist asus.

 

13:4 Lisaks reeglites 13:1 a-b kirjeldatud olukordadele, jätkatakse mängu  vabaviskega olukordades, kui mäng on peatatud (kui pall oli mängus), ka siis, kui reeglite rikkumisi ei toimunud:

a)      kui mängu katkestamise ajal valdas üks võistkond palli, siis jätkab antud võistkond mängu vabavisetega;

b)      kui kumbi võistkond ei vallanud palli, siis jätkab mängu vabavisetega palli viimasena puudutanud võistkond;

c)      kui mäng peatatakse siis, kui pall puudutas väljaku kohal olevad kinnitusi, jätkab mängu see võistkond, kes palli viimasena ei puudutanud.

 

Vastavalt reeglile 13:2 ei kehti „eelisolukorra reegel“ situatsioonides, mida kirjeldatakse reeglis 13:4.

 

13:5 Kui vabavise antakse kaitses olevale võistkonnale, siis peab ründemängija pärast kohtunikuvilet palli maha panema samale kohale, kus ta ise viibib (reegel 16:2d). 

 

Vabaviske sooritamine

 

13:6 Vabaviske sooritamise ajal ei tohi ründava võistkonna mängijad viibida vastasvõistkonna väravajoonele lähemal kui 1 meeter (reegel 15:1). 

 

 

13:7 Vabaviske sooritamise ajal ei tohi vastased olla viset sooritavale mängijale lähemal kui 1 meeter. 

 

13:8 Vabavise tehakse tavaliselt ilma kohtuniku vilesignaalita (vt erand 15:3b) ja kohast, kus rikkumine toimus. Järgnevad erandid: 

Reeglis 13:4 a-b kirjeldatud olukordades sooritatakse vabavise pärast kohtuniku vilesignaali kohast, kus pall viibis vea tegemise ajal. Reegel 13:4c järgi sooritatakse vabavise pärast kohtuniku vilesignaali kohast,  kus pall puudutas kinnitusi.

Kui kohtunik või tehniline delegaat (Rahvusvahelisest Käsipalli Föderatsioonist) katkestab mängu kaitses oleva võistkonna võistleja või võistkonna esindaja poolt tehtud vea tõttu ja sellele järgneb suuline hoiatus või personaalne karistus, peaks mäng jätkuma kohast,  kus mäng peatati ja vabavise sooritatakse antud kohast (kui on tegemist parema asukohaga kui reeglite vastu eksimise koht).

Sama erand kehtib ka siis, kui ajamärkija katkestab mängu vale vahetuse või reeglitevastase väljakule sisenemise tõttu (vastavalt reeglitele 4:3-4, 4:6, 4:13-14).

Nagu märgitud reeglis 7:10, sooritatakse passiivse mängu tõttu antud vabavisked kohast, kus mäng peatati. Vabaviset ei  tohi sooritada viset tegeva võistkonna väravaalast. Ükskõik mis olukorras, kus määratud piirkond kattub väravaalaga, tuleb vabaviske sooritamise koht viia lähimasse kohta väravavalast väljapoole.

Kui vabaviske sooritamise koht on lähemal kui 1 meeter kaitses oleva võistkonna väravaalale, siis tuleb see viia 1 meetri kaugusele väravaalast.

 

13:9 Kui vabaviset sooritav mängija asub viske sooritamiseks õigel kohal, ei tohi ta oma käes olevat palli maha panna, seda uuesti üles võtta või seda põrgatada ning uuesti kinni püüda (reegel 13:1a). 

 

REEGEL 14

6 meetri karistusvise

14:1 6 meetri karistusvise määratakse:

a)      reeglite rikkumise korral, kui vastasvõistkonna mängija või võistkonna esindaja võtab väljaku mis  tahes paigas teiselt võistkonnalt kindla väravavõimaluse;

b)      kui kindla väravavõimaluse rikub põhjendamatu vilesignaal;

c)      kui kindla väravavõimaluse rikub isik, kellel pole õigust väljakul viibida (v.a reegel 9:1, selgitus)

“Kindel väravavõimalus” – vaata selgitust number 7.

 

14:2 Kui ründaja säilitab palli ja oma keha üle täieliku kontrolli (ka vaatamata reegli 14:1a vastu eksimise puhul), pole põhjust anda 6 meetri karistusviset, isegi siis, kui mängijal oli pärast seda võimalus värav visata.  

Juhul kui tekib võimalus 6 meetri karistusviskeks, peaksid kohtunikud nii kaua sekkumisega viivitama, kuni on selge, et 6 meetri karistusvise on tõesti põhjendatud ja vajalik. Kui ründemängijal õnnestub värav visata ka kaitsemängija reeglivastasest käitumisest hoolimata, siis pole silmnähtavat vajadus 6 meetri karistusviske määramiseks.

Kui aga on selge, et ründaja on reeglite vastu eksimise tõttu palli või keha üle kontrolli kaotanud ja väravaviske võimalus puudub, siis peab kohtunik 6 meetri karistusviske määrama.

 

14:3 6 meetri karistusviske ajal peavad kohtunikud määrama time-out'i (reegel 2:14b). 

 

14:4 6 meetri karistusvise annab 2 punkti (reegel 9:3). 

 

14:5  6 meetri karistusvise sooritatakse viskega väravale 3 sekundi jooksul pärast väljakukohtuniku vilesignaali (reegel 13:1a) 

 

14:6 6 meetri karistusviset sooritav mängija ei tohi 6 meetri joont puudutada või seda ületada enne, kui ta on palli käest visanud (reegel 13:1a). 

 

14:7 Pärast 6 m karistusviset ei tohi viset sooritanud mängija või sama võistkonna liige palli puudutada enne,  kui pall on väravat või vastasvõistlejat puudutanud (reegel 13:1a).

 

14:8 6 meetri karistusviske sooritamise ajal  peavad vastasvõistkonna väravavaht ja võistlejad jääma 1 meetri kaugusele viset sooritavast võistlejast. Kui nad selle vastu eksivad, korratakse  6 meetri karistusviset, kui sellele ei eelnenud väravat.

 

14:9 Ei ole lubatud vahetada väravavahte,  kui viset sooritav mängija on valmis, seistes õigel kohal, pall käes. Meeskonda, kes üritab teha antud olukorras vahetust, karistatakse ebasportliku käitumise eest (reeglid 8:4, 16:1d ja 16:2c).

 

REEGEL 14

Üldised juhendid visete sooritamiseks (küljesissevise, väravavahivise, vabavise, 6 meetri karistusvise)

 

15:1 Viske sooritamise ajal peab pall võistleja käes olema. Kõik mängijad peavad olema vastavatel positsioonidel,  nagu viske sooritamise reeglid nõuavad. Mängijad peavad jääma oma positsioonidele nii kauaks, kuni pall pole viset sooritava mängija käest lahkunud. Ebakorrektne positsioon tuleb korrigeerida (vt. reegel 15:7).

 

15:2 Välja arvatud väravavahiviske sooritamise ajal, peab viset sooritava võistleja üks jalg olema maapinnaga pidevas kontaktis (reegel 13:1a). Teist jalga võib korduvalt tõsta ja maha panna.

 

15:3 Kohtunik peab mängu jätkamisest vilesignaaliga märku andma:

a)      alati 6 meetri karistusviske sooritamiseks;

b)      küljesisseviske, väravavahiviske või vabaviske sooritamiseks:

• pärast time-out'i mängu jätkamiseks;
• vabaviske järel mängu jätkamiseks (reegli 13:4 kohaselt);
• kui viske sooritamisel on tekkinud viivitus;
• pärast mängija asetuse korrigeerimist;
• pärast suulist hoiatust.

Pärast vilet tuleb vise sooritada 3 sekundi jooksul (reegel 13:1a).

 

15:4 Vise loetakse sooritatuks, kui pall on viskaja käest lahkunud (vt erand 12:2). Viset tegev mängija ei tohi palli anda oma võistkonnakaaslasele, viimane ei tohi palli puudutada, kui see on viskaja käes (reegel 13:1a).

 

15:5 Viske sooritanud võistleja ei tohi palli uuesti enne puudutada, kui see on teist võistlejat või väravat puudutanud (reegel 13:1a).

 

15:6 Vise võib lõppeda väravaga, välja arvatud väravavahiviskest, kus omavärav pole võimalik (reegel 12:2) ja kohtunikuviskest (sest selle sooritas kohtunik).

 

15:7 Kohtunikud ei korrigeeri kaitses oleva võistkonna liikmete vale asetust väljakul küljesisseviske või vabaviske tegemise eel, kui palli valdav võistkond saab kiire viske tegemisega eelise. Kui ei teki eelist, tuleb asetust korrigeerida. (reegel 15:3b).

Kui kohtunik annab kaitses mängiva võistkonna liikmete ebaõigest asetusest hoolimata vilesignaali ettenähtud viske tegemiseks, on vales asetuses olevatel mängijatel täielik õigus mängu jätkata. Mängija eemaldatakse,  kui ta viivitab viske sooritamisega või sekkub vastase viske sooritamisse, seistes liiga lähedal või rikkudes mõnd teist reeglit (reegel 16:2e).

 

REEGEL 16

Karistused

Ajutiselt mängust kõrvaldamine

 

16:1 Võistleja kõrvaldatakse mängust ajutiselt:

a)      vastasele vea tegemise või sarnase rikkumise korral (reeglid 5:5 ja 8:2), mida ei loeta reegli 8:3 kohaselt „progresseeruvaks karistuseks“ ;

b)      kui mängija teeb selliseid vigu, mida karistatakse progresseeruvalt (reegel 8:3);

c)      rikkumiste puhul, mis tehakse ajal, kui vastasmängija sooritab reglementeeritud viske (reegel 15:7);

d)     mängija või meeskonna esindaja ebasportliku käitumise eest (reegel 8:4).

 

16:2 Mängust peab ajutiselt kõrvaldama:

a)      vale vahetuse või selleks mitte ette nähtud inimese väljakule sisenemise eest (reeglid 4:13-14);

b)      korduvate reeglite rikkumise eest tuleb karistada progressiivselt (iga uue eksimuse korral karmimalt);

c)      korduva ebasportliku käitumise eest väljakul või väljaspool väljakut (reegel 8:4);

d)     palli sihiliku hoidmise eest või ebakorrektse mahapanemise eest vabaviske sooritamise ajal, kui kohtunikud on fikseerinud reeglite rikkumise palli valdavale võistkonnale (reegel 13.5);

e)      korduvate eksimuste puhul,  kui vastased sooritavad reglementeeritud viskeid (reegel 15:7);

f)       mängija või võistkonna ametliku esindaja diskvalifitseerimise korral mängu ajal (reegel 16:8, lõik 2);

g)      vastutava võistkonna esindaja, kui väljakule siseneb selleks mittelubatud võistleja või kui vahetusalal on mängu alguses registreeritust rohkem võistkonna esindajaid ja mängijaid;

h)      kui mängija vigastuse korral siseneb väljakule ettenähtust rohkem võistkonna esindajaid;

i)        kui mängija vigastuse korral siseneb väljakule ettenähtust rohkem võistkonna esindajaid ja selle asemel, et aidata vigastatud mängijat,  antakse juhiseid mängijatele, lähenetakse vastastele või kohtunikele.

 

16:3 Kohtunik annab eemaldamisest selleks ettenähtud žestiga selgelt märku (žest number 12) nii mängijale kui ka ajamärkijale/sekretärile.

 

16:4 Mängust ajutiselt kõrvaldatud võistlejal pole lubatud mängust osa võtta temale määratud karistuse ajal ja võistkonnal pole lubatud teda väljakul teise mängijaga asendada. Mängust ajutise kõrvaldamise aega hakatakse arvestama vilesignaalist, mis taaskäivitab mängu. Kõrvaldatud mängija võib väljakule astuda või teise mängija vastu vahetada uuel pallivaldamise ajal (reegel 16, selgitus 2).

16:5 Mängija teistkordne kõrvaldamine toob kaasa diskvalifitseerimise. Antud diskvalifitseerimine on jõus ainult mänguaja lõpuni (reegel 16, selgitus 3) ja sellesse tuleb suhtuda kui kohtuniku otsusesse, mis põhineb faktidel (sellised diskvalifitseerimised ei kajastu mänguprotokollis).

 

Diskvalifitseerimine

 

16:6 Diskvalifitseeritakse:

a)      ebasportliku käitumise korral;

b)      mängija või võistkonna esindaja teistkordse (või järgneva) ebasportliku käitumise korral;

c)      vigade eest, mis seavad ohtu teise mängija tervise (reegel 8:5);

d)      kui väravavaht lahkub shootout'i ajal väravast ja seab sellega vastasmängija ohtlikku olukorda (reegel 8:5. Tegevuste puhul, mis on selgelt suunatud vastase, mitte palli vastu);

e)      mängija või võistkonna esindaja jämeda ebasportliku käitumise korral väljakul või sellest väljaspool (reegel 8:6);

f)       kallaletungi eest väljaspool mänguaega (s.o enne mängu algust või vaheajal) (reeglid 8:7, 16:16b, d);

g)      võistkonna esindaja kallaletungi korral (reegel 8:7);

h)      mängija teistkordse mängust eemaldamise korral (reegel 16:5);

i)        sportlase või võistkonna esindaja korduva ebasportliku käitumise korral vaheajal (reegel 16:16d).

 

16:7 Pärast time-out'i annab kohtunik karistuse saanud mängijale ning ajamärkijale/sekretärile diskvalifitseerimisest märku ülestõstetud punase kaardiga. (žest number 13, punase kaardi mõõdud peaks olema 9x12 cm).

 

16:8 Mängija või võistkonna esindaja diskvalifitseeritakse kuni mänguaja lõpuni. Mängija või võistkonna esindaja peab viivitamata väljakult ja vahetusalast lahkuma. Pärast väljakult lahkumist pole mängijal või võistkonna esindajal lubatud oma meeskonnaga suhelda. Diskvalifitseerimine toob kaasa võistkonna mängu jätkamise vähendatud kooseisus (erand,  reegel 16:16b). Siiski on võistkonnal lubatud mängijate arvu suurendada, kui toimub palli valdamise vahetus (reegel 16, selgitus 2).

 

 

16:9 Diskvalifitseerimine peab olema mänguprotokolli kantud koos selgitustega (v.a teistkordne eemaldamine, reegel 16:6h).

 

16:10 Kui väravavahti või väljakumängijat karistatakse shootout'i ajal ebasportliku käitumise või jämeda ebasportliku käitumise eest, siis on karistuseks selle  mängija diskvalifitseerimine.

 

Mängu lõpuni eemaldamine

 

16:11 Mängu lõpuni eemaldatakse:

Kui mängija on süüdi kallaletungis (nagu defineeritud reeglis 8:7) mänguajal või väljaspool väljakut.

 

16:12 Pärast mängu peatamist annab kohtunik nii süüdi olevale mängijale kui ka ajamärkijale/sekretärile mängu lõpuni eemaldamisest märku selleks ettenähtud žestiga (kohtunik ristab pea kohal käed, žest nr. 14).

 

16:13 Mängija eemaldatakse kogu ülejäänud mängu ajaks ja võistkond peab jätkama vähendatud kooseisuga mängimist. Eemaldatud mängijat ei tohi asendada ja ta peab viivitamata  nii väljakult kui ka vahetusalast lahkuma. Pärast lahkumist ei tohi mängija suhelda ühegi võistkonnakaaslasega.

 

16:14 Eemaldamise kohta tuleb kohtunikel kirjutada mänguprotokolli selgitus (reegel 17:12).

 

Samas olukorras mitme vea tegemine

 

16:15 Kui mängija või võistkonna esindaja eksib enne mängu jätkamist mitme reegli vastu korraga (või rikub reegleid järjest) ja need rikkumised nõuavad erinevaid karistusi, siis rakendatakse talle ainult karmim karistus. Antud karistust rakendatakse kindlasti  juhul, kui üheks reegli rikkumiseks on kallaletung.

 

Rikkumised väljaspool mänguaega

 

16:16 Ebasportlikku, jämedat ebasportlikku käitumist või kallaletungi võistleja/meeskonna esindaja poolt, mis leiab aset võistluspiirkonnas, aga väljaspool mänguaega, karistatakse järgmiselt:

 

Enne mängu:

a)      suuline hoiatus ebasportliku käitumise korral (reegel 16:1d);

b)      jämeda ebasportliku käitumise või kallaletungi korral (reegel 16:6) diskvalifitseeritakse, aga võistkonnal on lubatud alustada 8 mängija ja 4 esindajaga.

 

Vaheajal:

     a) suuline hoiatus ebasportliku käitumise korral (reegel 16:1d);

     b) korduva jämeda ebasportliku käitumise või kallaletungi korral (reegel 16:6) diskvalifitseeritakse. Reegel 16:2c-d ei kehti mänguajal korduva jämeda ebasportliku käitumise korral. Pärast diskvalifitseerimist lubatakse võistkonnal vaheaja lõppedes jätkata väljakul mängimist sama arvu mängijatega nagu enne vaheaega.

 

Pärast mängu:

     a) kirjalik selgitus.

Selgitus 1: mänguaeg

Olukorrad, mida on kirjeldatud reeglites 16:1, 16:2, 16:6 ja 16:11,  hõlmavad üldiselt reeglite rikkumisi mänguajal. Mänguaja all mõistetakse time-out'i, „kuldset väravat“ ja shootout'i, aga mitte pause.

 

Selgitus 2: pallivahetus

Mõiste „pallivahetus“ all mõeldakse seda, kui pall läheb ühelt võistkonnalt teise kätte.

Erandid ja selgitused:

a)      teise poolaja alguses, „kuldse värava“ ja shootouti' ajal võivad ajutiselt eemaldatud või vahetust ootavad mängijad väljakule tulla;

b)      kui tekib eelis ajutise kõrvaldamise tõttu.

Ajutine kõrvaldamine jõustub kohe selle määramisel,  niipea kui eelisolukord lõpeb ja vastav otsus on vastu võetud.

 

Selgitus 3:

„On jõus kuni mängu lõpuni“ (reegel 16:5) hõlmab ka „kuldset väravat“ ja shootout'i.

 

Selgitus 4: väravavahi käitumine väljaspool väravaala

Väravavaht vastutab väljaspool oma väravavala täielikult igasuguse kontakti eest vastasega. See tähendab, et kontakti vastasvõistlejaga, kui viimasel puudub võimalus väravavahti märgata, karistatakse ettenähtud viskega (6 meetri karistusvise, kui oli ilmselge väravavõimalus) ja määratakse progresseeruv karistus. Kui vahejuhtum toimus shootout'i, 6 meetri karistusviske ajal,  diskvalifitseeritakse väravavaht.

Vastupidises olukorras (kui ründajal on piisavalt aega ja ruumi, et kontakti väravavahiga vältida), saab väravavahi võistkond vabaviske.

 

Selgitus 5: väravavahi käitumine väravaalas

Vastase hirmutamise korral või juhul, kui väravavaht hüppab vastu vastasmängijat, kes samal ajal üritab väravat visata,  määratakse vastasvõistkonnale 6 meetri karistusvise ja väravavaht kõrvaldatakse ajutiselt mängust. Kui väravavaht põhjustab vastasega füüsilise kontakti, määratakse 6 meetri karistusvise ning väravavaht diskvalifitseeritakse mängust. Kaitses mängiv väravavaht vastutab alati sellise käitumise eest.

 

REEGEL 17

Kohtunikud

 

17:1 Iga mängu juhivad kaks võrdsete õigustega kohtunikku, keda aitavad ajamärkija ja sekretär.

 

17:2 Kohtunikud jälgivad mängijate käitumist alates mängupaika saabumisest kuni sealt lahkumiseni.

 

17:3 Enne mängu algust kontrollivad kohtunikud mänguväljakut, väravaid ja palle ning otsustavad, millise palliga mängitakse (reeglid 1, 3:1). Kohtunikud kontrollivad mõlema võistkonna võistlusriietuse reeglitele vastavust, mänguprotokolli ja mängijate varustust. Kohtunikud jälgivad, et mängijate ja ametlike isikute arv vahetusalas oleks ette nähtud piirides, ning kontrollivad mõlema võistkonna vastutava ametliku esindaja kohalolekut ja tema isikut. Kõik reeglitest lahknevused tuleb kõrvaldada (reegel 4:2-3, 4:8-10).

 

17:4 Loosimise viib läbi üks kohtunik teise kohtuniku ja mõlema võistkonna vastutava ametliku esindaja või vastutava ametliku esindaja nimel tegutseva mängija või võistkonna ametliku isiku juuresolekul.

 

17:5 Mängu alguses paikneb üks kohtunikest külgjoonest väljaspool, ajamärkija laua vastas. Tablookell käivitatakse tema vilesignaali peale (reegel 2:5). Teine kohtunik paikneb mänguväljaku keskel. Pärast vilesignaali alustab ta mängu kohtunikuviskest (reeglid 2:2, 10: 1-2). Mängu jooksul peavad kohtunikud pooli vahetama.

 

17:6 Kohtunikud peavad paiknema nii, et neil oleks ülevaade mõlema võistkonna vahetusalast (reeglid 17:11, 18:1).

 

17:7 Üldjuhul juhivad kogu mängu algusest lõpuni samad kohtunikud. Kohtunikud tagavad mängus reeglitest kinnipidamise ning karistavad reeglite iga rikkumist (vt erandid, reeglid 13:2, 14:2). Kui üks kohtunikest ei saa mängu lõpuni oma ülesandeid täita, jätkab teine kohtunik üksinda. (IHF ja kontinentide võistlustel määratletakse see situatsioon vastava võistlusjuhendiga).

 

17:8 Kui mõlemad kohtunikud fikseerivad reegliterikkumise ning on ühel meelel selles, kumba võistkonda tuleks karistada, ent nende arvamused erinevad karistuse ranguse suhtes, määratakse kahest võimalikust rangem karistus.

 

17:9

a)    kui mõlemad kohtunikud ei ole ühel meelel punktide andmisel, määratakse ühine otsus        (vt selgitust).

b)     kui mõlemad kohtunikud on vilesignaaliga reegliterikkumise fikseerinud või kui pall on läinud auti, ent kohtunikud ei ole ühel meelel selles, kummale võistkonnale peaks jääma palli valdamise õigus, siis peavad nad seda omavahel arutama, et jõuda ühisele seisukohale (vt selgitust).

Mängu peatamine (time-out) on kohustuslik. Pärast kohtunike omavahelist arutelu antakse vastava žestiga märku ning mäng jätkub pärast vilesignaali (reeglid 2:8f, 15:3b).

Selgitus:

Kohtunikud jõuavad ühisele otsusele pärast lühikest arutelu. Kui nad ei jõua ühisele otsusele, jääb jõusse väljakukohtuniku otsus.

 

17:10 Mõlemad kohtunikud vastutavad mänguseisu lugemise ja tulemuste eest. Nad vastutavad mänguaja eest. Kui tekib kahtlus mänguaja arvestamise suhtes, peavad kohtunikud ühisele otsusele jõudma (vt reegel 17:9 selgitust).

 

17:11 Kohtunikud vastutavad, et mänguprotokoll saaks pärast mängu õigesti täidetud ja vahetusmängijad lahkuksid väljakult vastavalt reeglitele (reeglid 17:6, 18:1).

 

17:12 Kohtunikud vastutavad, et pärast mängu lõppu oleks mänguprotokoll korrektselt täidetud. Eemaldamised ja diskvalifitseerimised peavad olema protokolli kantud koos selgitustega, nagu kirjeldatud reeglis 16.8.

 

17:13 Kohtunike otsused on lõplikud. Proteste saab esitada vaid kohtunike nende otsuste kohta, mis ei ole reeglitega vastavuses. Mängu ajal tohivad kohtunike poole pöörduda ainult võistkondade vastutavad ametlikud esindajad.

17:14 Kohtunikel on õigus mängu peatada või lõpetada. Kõik võimalused mängu jätkamiseks tuleb ära kasutada, enne kui tehakse otsus mäng lõpetada.

 

REEGEL 18

Ajamärkija ja sekretär

 

18:1 Ajamärkija peamised kohustused on kontrollida mänguaega ning  time-out'e. Ajamärkija on üldiselt ainuke, kes vajadusel mängu peatab. Sekretär kontrollib võistkonna üleandmislehte ja täidab mänguprotokolli. Ta kontrollib pärast mängu algust saabunud mängijate ja mänguõiguseta mängijate väljakule minekut. Ülejäänud ülesanded (näiteks kontrollida mängijate ja võistkonna ametlike isikute arvu vahetusalas ning vahetusmängijate mänguväljakule sisenemist ja sealt väljumist)  jagunevad ühiste kohustustena. Mõlemad aitavad  kohtunikel vahetusalasid kontrollida (reeglid 17:6, 17:11). Vaata ka selgitust nr 8, kus on märgitud protseduurid ajamärkija/sekretäri sekkumiseks, kui nad täidavad mõnda eespool märgitud kohustust.

Selgitus:

IHF ja kontinentide võistlustel võib ülesanded jagada teisiti.

 

18:2 Juhul kui ei ole tablookella, siis peab ajamärkija informeerima kummagi võistkonna ametlikku esindajat mängitud või mängida jäänud ajast, eriti time-out'ide korral.

Juhul kui tablookellal ei ole automaatset signaali, siis on ajamärkija kohustatud andma poolaja ja mängulõpu lõpusignaali (vt reegli 2:9, selgitust).

Mängija eemaldamise korral näitab ajamärkija kaarti mängijatele ja kohtunikele. Kaardile on märgitud „1“, mis tähendab esimest kõrvaldamist ja „2“ teist kõrvaldamist.

 

LISAD

ŽESTID

Juhised

1. Kui visatakse 1- või 2-punktine värav (reeglid 9, 14:4, selgitus nr 1), peab väljakukohtunik näitama ühte või kahte näppu. Kui on 2-punktine värav, annab väravakohtunik lisaks veel vertikaalse käeliigutusega sellest märku.
2. Žest nr 12: kohtunik näitab reeglite rikkumist ja osutab reeglite vastu eksinud mängija suunas. Painutatud käsivars, mida teine käsi küünarnukist kinni hoiab, näitab ajutist kõrvaldamist.
3. Kohtunik kasutab punast kaarti kohese diskvalifitseerimise puhul.
4. Diskvalifitseerimist peab kinnitama ajamärkija, hoides üleval punast kaarti.
5. Kui määratakse vabavise või küljesissevise, peab kohtunik viivitamata näitama palli viskamise suunda (žestid 7 või 9). Pärast seda on kohustuslik näidata vastavat žesti, osutamaks tehtud veale (žestid 12-14). Kui osutub vajalikuks selgitada vabaviske või 6 meetri karistusviske otsust, tuleb kasutada vastavaid žeste 1-6.
6. Žestid 11, 15 ja 16 on kohustuslikud vastavas olukorras.
7. Žeste 8, 10 ja 17 kasutavad kohtunikud vastavalt vajadusele.

 

 

 

ŽESTID

 

1. 1.      Mäng jätkub     

           

 

 

 

 

 

 

1. 2.      Kahekordne

 

 

1. 3.      Palliga liikumine või palli hoidmine kauem kui 3 sekundit /3 sammu ja 3 reeglite rikkumine

            

 

1. 4.      Vastase takistamine, kinnihoidmine või tõukamine

            

 

1. 5.      Löömine

 

1. 6.      Ründaja viga,  otsajooks, -hüpe

 

 

1. 7.      Küljesisseviske suund

 

 

1. 8.      Väravavahivise

 

 

1. 9.      Vabaviske suund

 

10.  1 meetri distantsi eiramine

 

 

11.  1 punkti värav

 

 

12.  2 punkti värav

 

 

13.  Ajutine kõrvaldamine

 

14.  Diskvalifitseerimine (punane kaart)

 

 

15.  Mängust eemaldamine

 

 

16.  Luba 2 isikule (kellel on õigus mängus osaleda) väljakule astumiseks, kui mäng on peatatud

 

 

17.  Hoiatus passiivse mängu eest

 

18.  Time-out

 

 

 

 

SELGITUSED MÄNGUREEGLITELE

 

SELGITUS NR 1

Punktide andmine (reegel nr 9)

Järgnevad resultatiivsed visked on 2 punkti väärilised:

Kui tegemist on õhust püütava-visatava palliga (inflight) (reegel 9:2).

 

Selgitav märkus:

Nii rannakäsipalli mänguvaimu kui ka spetsiaalset filosoofiat tuleb austada. Mängu jooksul peab olema ruumi ka loomingulistele ja silmapaistvatele väravatele, mis on 2 punkti väärilised. Väravat loetakse silmapaistvaks, kui see on kõrge tehnilise standardiga ja ei ole silmnähtavalt 1 punkti vääriline (mis omakorda põhineb ainult algelisel tehnilisel standardil). Loominguline värav võib järgneda märkimisväärsele ja dramaatilisele mänguolukorrale. Märkus: kui selliste väravate viskamise eesmärk on naeruvääristada vastasmängijaid, peetakse seda ebasportlikuks käitumiseks ja ei ole 2 punkti värav (ausa mängu põhimõte).

 

SELGITUS NR 2

Eriolukorrad

Kui välised tingimused (tuul, päikese paiknemine jne.) seda nõuavad, võivad kohtunikud otsustada, et nad kasutavad shootout' i jaoks ühte kahest väravast.

 

SELGITUS NR 3

Vabaviske sooritamine pärast lõpusignaali (reegel 2:10-12)

Paljudes olukordades, kus võistkonnal on võimalus sooritada vabavise pärast mänguaja lõppu, pole nad vabaviske tegemisest huvitatud, kuna ühelt poolt on mängu lõpptulemus juba teada ja teiselt poolt on vabaviske koht liiga kaugel vastasvõistkonna väravast. Kuigi ametlikult nõuavad reeglid vabaviske sooritamist, võiksid kohtunikud siinkohal üles näidata head otsustusvõimet ja peaksid vabaviske juba sooritatuks lugema, kui mängija, kes on enam-vähem õigel viskepositsioonil, lihtsalt laseb pallil maha kukkuda või annab selle kohtunikele. Juhtudel, kus on selge, et võistkond soovib väravat visata, peaksid kohtunikud leidma kesktee olukorrale, kus võistkond saab võimaluse viske sooritamiseks (kuigi resultatiivse värava võimalus on väike) ja kindlustamaks, et olukord ei muutuks aeganõudvaks ja häirivaks näitemänguks. Sellisel puhul peavad kohtunikud mängijad kiiresti õigele positsioonile suunama, et vabaviske saaks sooritada ilma viivitusteta.  Viset sooritava võistkonna mängijaid tuleb ka hoiatada ja jälgida, et pall oleks ainult ühe ründaja käes. Kui mängijad soovivad vahetust, siis lahkuvad nad väljakult omal vastutusel. Kohtunikud ei pea oma vilega nii kaua viivitama, kuni kõik mängijad on kohtadel. Samuti peavad kohtunikud olema väga tähelepanelikud mõlema meeskonna reegliterikkumiste suhtes. Kaitsemängija pidevat valeasetust tuleb karistada (reeglid 15:7, 16:1c, 16:2f). Ründemängijad eksivad nende reeglite vastu viske sooritamise ajal. On väga oluline, et ükski värav poleks visatud reegleid rikkudes.

 

SELGITUS NR 4

Passiivne mäng (reeglid 7:10-11)

Passiivse mängu reeglid peavad olema objektiivsed, et ära hoida inetuid mängumeetodeid ja mängu meelega viivitamist. See tähendab, et kohtunikud peavad kogu mängu jooksul märkama ja hindama passiivseid mänguviise. Passiivne mäng võib kujuneda ründamise igas faasis (nt kui pall liigub väljakul, mängu loomise faasis, lõpufaasis).

Passiivset mängu kasutatakse rohkem järgmistes olukordades:

• kui võistkond on enne mängu lõppu väikse edumaaga juhtimas;
• kui võistkonnal on üks mängija eemaldatud;
• kui võistkond on arvulises enamuses, eriti kaitses.

 

Hoiatava signaali kasutamine

Hoitavat signaali tuleks kasutada eriti järgmistes olukordades:

1. 1.      Kui mängijate vahetust tehakse aeglaselt või kui pall liigub väljakul aeglaselt edasi.

Tüüpilised näitajad:

• kui mängijad seisavad väljaku keskel ja ootavad mängijate vahetuse lõpuleviimist;
• kui mängija seisab koha peal palli põrgatades;
• kui pall mängitakse tagasi oma väljakupoolele, kuigi vastased ei avalda survet;
• väravavahiviske sooritamise viivitamine või muu viske viivitamine.

1. 2.      Hilinenud vahetuse korral, kui mängu loomise faas on juba alanud

Tüüpilised näitajad:

• kui kõik mängijad on juba ründepositsioonidel;
• võistkond alustab mängu loomise faasi palli üksteisele visates;
• kui võistkond pole selle hetkeni vahetust teinud.

Selgitav märkus:

Võistkonnal, kes on läinud kiirrünnakule oma väljakupoolelt, kuid kellel vastasvõistkonna väljakupoolel pole  väravale viske võimalust õnnestunud saada, peab olema õigus kiirele vahetusele.

1. 3.      Ülipikk mängu ettevalmistusfaas

Võistkonnal peab rünnaku algusfaasis olema võimalus palli üksteisele visata, enne kui nad rünnakuga alustavad.  

Ülipika mängu ettevalmistusfaasi tüüpilised näitajad on:

• võistkonna ründeolukord ei vii suunatud ründetegevuseni;

„Suunatud ründetegevus“ tekib siis, kui

a)       ründav võistkond kasutab taktikalisi meetodeid, mis tekitavad neile liikudes ruumilise eelise;

b)       nad suurendavad võrreldes ettevalmitusfaasiga ründekiirust;

• mängijad söödavad pidevalt palli seistes või väravast eemale liikudes;
• põrgatavad pidevalt palli seistes;
• kui mängija seisab vastasega silmitsi, pöörab ründaja liiga vara eemale, oodates, et kohtunik mängu katkestaks, või kui ta ei saavuta kaitsja suhtes ruumilist eelist.
• aktiivsed kaitsetegevused: aktiivsed kaitsetegevused takistavad ründemängijatel kiirust suurendada, sest kaitsemängijad blokeerivad palli planeeritud liikumist ja mängijate liikumisteekonda;
• rünnakut läbi viiv võistkond ei saavuta silmnähtavat kiiruse suurenemist  mängu algusfaasist kuni lõpufaasini.

 

4. Pärast eelhoiatava märguande näitamist.

Pärast eelhoiatava märguande näitamist peaksid kohtunikud laskma mängu loomisfaasil kesta vähemalt 5 sekundit. (Kohtunikud peaksid siinkohal  noorematele võistkonnaliikmetele ja madalama tasemega võistkondadele rohkem aega andma). Kui ka pärast mängu loomisfaasi ei ole märgata mängu kiiruse suurenemist ja nähtavat rünnakut ei toimu, siis tuleb ründavat võistkonda passiivse mängu eest karistada.

 

Selgitav märkus:

Kohtunikel tuleb ettevaatlik olla olukorras, kui võistkond tegelikult üritab väravat visata või alustada ründetegevust vastaste väravale. Sellisel juhul ei tohiks passiivse mängu eest karistamisega kiirustada, et mitte karistust määrata võistkonna tegevuse alustamise hetkel.

 

Kuidas näidata eelhoiatavat märguannet

Kui kohtunik (kas väljakukohtunik või äärekohtunik) märkab passiivse mängu tekkimist, tõstab ta oma käe (žest number 17) ja hoiab seda õhus kuni järgneva mängu peatamiseni, näitamaks, et palli mängiv võistkond ei saavutaks väravaviske võimalust. Ka teine kohtunik peaks andma eelhoiatava märguande. Märguannet peaks näitama käega, mis asub võistkondade pinkidele lähemal. Kui ründav võistkond ei alusta väravale suunatud rünnakuga, siis vilistab üks kohtunik vea passiivse mängu eest ja vastased saavad vabaviske võimaluse. Rünnaku jooksul (mis algab sellega, et võistkond saab palli oma valdusesse ja lõpeb sellega, et visatakse värav või kaotatakse pall) peaks eelhoiatavat märguannet kasutama ainult üks kord. Siiski peaksid kohtunikud esimesel mängu peatamise hetkel meeldetuletuseks veelkord eelhoiatavat märguannet näitama, enne kui mäng uuesti algab. Kui ründes oleva võistkond soovib pärast hoiatavat märguannet time-out'i, siis tuleb eelhoiatavat märguannet mängu jätkudes taas näidata, rõhutamaks, et hoiatus kehtib endiselt.

 

SELGITUS NR 5

 

Ebasportlik käitumine (reeglid 8:4; 16:1d, 16:6b)

Ebasportlik käitumine on:

a)      6 meetri karistusviske sooritaja peale karjumine;

b)      mängu peatamise ajal palli eemale löömine, nii et vastasel pole võimalust viset sooritada;

c)      vastase või võistkonnakaaslase verbaalne solvamine;

d)     kui mängija või võistkonna ametlik esindaja ei loobu pallist, kui see on äärejoonest väljaspool;

e)      viske sooritamise viivitamine;

f)       vastase riitusest kinni hoidmine;

g)      kui väravavaht ei loobu pallist, kui vastasmeeskond saab 6 meetri karistusviske võimaluse;

h)      kui väljakumängija takistab korduvalt jala või jala alumise osaga viskeid;

i)        kui kaitsemängijad pidevalt oma väravavaalasse sisenevad;

j)        kui mängija püüab luua valemuljet, nagu oleks vastane vea teinud.

SELGITUS NR 6

Jäme ebasportlik käitumine (reeglid 8:6, 16:6e)

Jäme ebasportlik käitumine on:

a)      solvav käitumine (kõne, näoilmete, žestide või kehalise kontakti kaudu), mis on suunatud teise inimese vastu (kohtunik, ajamärkija/sekretär, delegaat, võistkonna ametlik esindaja, mängija, pealtvaataja jne);

b)      pärast kohtunike otsust palli viskamine või lükkamine nii kaugele, et seda ei saa enam lihtsalt ebasportlikuks käitumiseks pidada;

c)      kui väravavaht demonstreerib passiivset suhtumist 6 meetri karistusviske ajal, nii et kohtunik eeldab, et ta ei üritagi viset takistada;

d)     vastasele vea eest kättemaksmine (vastase löömine);

e)      mängu peatamise ajal vastastele meelega palli viskamine, nii et seda saab pidada juba vastasvõistlejale kallaletungimiseks.

 

 

SELGITUS NR 7

Definitsioon „kindel väravavõimalus“

Reegli 14:1 järgi loetakse „kindlaks väravavõimaluseks“ olukorda, kui:

a)      mängijal, kellel on pall ja kontroll oma keha üle ning kes asub vastasvõistkonna väravaalajoonel, on võimalus visata värav ning ükski vastasvõistkonna mängija ei saa seda viset takistada;

b)      mängija, kellel on pall ja kontroll oma keha üle, jookseb (või põrgatab) vasturünnaku ajal üksinda väravavahi  suunas, ilma et kaitsemängijad suudaksid teda takistada (tulla ründaja ette ja peatada vasturünnak);

c)      ründaja on olukorras, mis vastab punktis a) ja b) kirjeldatule, aga ta ei valda veel palli, kuid on koheselt valmis palli enda valdusesse võtma; kohtunikud peavad olema kindlad, et vastane ei ole suuteline  takistama selle mängija palli enda kätte saamist;

d)     väravavaht on lahkunud oma väravaalast ja vastasvõistkonna mängijal, kellel on pall ja kontroll oma keha üle, on kindel ning takistamatu võimalus visata pall tühja väravasse. (See kehtib ka siis, kui kaitsjad asuvad viskaja ja värava vahel, kuid sel juhul peavad kohtunikud arvestama võimalusega, et need mängijad sekkuvad määrustepäraselt).                  

 

SELGITUS NR 8

Mängu peatamine ajamärkija poolt (reegel 18:1)

Kui ajamärkija peatab mängu vale vahetuse või reeglitevastase väljakule sisenemise tõttu (reeglid 4:4, 4:6, 4:13, 4:14), algab mäng uuesti vabaviskest kohast,  kus toimus reeglite vastu eksimine. Kui pall aga asub mängu peatamise ajal vastasvõistkonnale paremas kohas, tuleks vabavise sellest kohast sooritada (reeglid 13:8, lõige 3 ja 4). Selliste reeglite vastu eksimiste puhul peab ajavõtja mängu viivitamata peatama, vaatamata üldistele „eeliste reeglitele“ 13:2 ja 14:2.

 

 

 

Kui kindel väravavavõimalus rikutakse mängu peatamise tõttu, kaitses oleva võitkonna reeglite rikkumise tõttu, saab ründav võistkond 6 meetri karistusviske (reegel 14:1a).

Kuid teiste niisuguste määruste rikkumise puhul, millest tuleb kohtunikele teada anda, peaks ajamärkija üldjuhul ootama seni, kuni mäng järgmine kord peatatakse. Kui ajamärkija siiski mängu peatab, siis ei vii selline sekkumine palli valdamise kaotamiseni. Mäng jätkub vabaviskega võistkonna poolt, kes mängu peatamise hetkel palli valdas. Kui mäng peatatakse kaitses oleva võitkonna poolse reegliterikkumise tõttu ja kohtunikud otsustavad, et sellega takistati kindlat väravavõimalust, saab rünnakut sooritav võistkond 6 meetri karistusviske sarnaselt reeglis 14:1b märgitule. Tavaliselt sellised määrusterikkumised, mida jälgib ja millest annab teada sekretär/ajamärkija (v.a reeglite 4:4, 4:6, 4:13, 4:14 rikkumised), ei vii personaalse karistuse määramiseni. 6 meetri karistusviske määramist reegli 14:1a järgi, rakendatakse ka juhul, kui  kohtunik või tehniline delegaat (IHF-st või kontinentaalsest / rahvuslikust föderatsioonist) peatab mängu määrusterikkumise tõttu, et teha suuline hoiatus või karistada kaitsevõistkonna ametlikku isikut või mängijat sel momendil, kui palli valdaval võistkonnal on kindel väravavõimalus.

 

 

SELGITUS NR 8

Üks-üks mäng  väravavahi vastu ja kiirrünnak

Kui üks-üks mängus väravavahi vastu või kiirrünnaku olukorras kaitses olev väravavaht või mängija takistab ründemängija jooksutrajektoori, tekitades sellega füüsilise kontakti, saab rünnakul olev võistkond 6 meetri karistusviske ja vea sooritanud võistkonda karistatakse mängust eemaldamise või diskvalifitseerimisega. Vastutavaks jääb siin olukorras kaitses olev väravavaht või mängija.

 

VAHETUSALA REEGLID

1. Kummalgi võistkonnal on vahetusala väljakumängijatele, mis on 15 pikk ja 3 meetrit lai. Need asuvad mõlemal väljakupoolel külgjoonest väljaspool (reegel 1:7).
2. Vahetusaalas ei või paikneda mitte ühtegi eset.
3. Vahetusalas võivad viibida ainult need mängijad ja võistkonna esindajad, kelle nimed on märgitud mänguprotokolli. (reeglid 4:2; 4:6).
4. Mõlemad võistkonnad asuvad neile ette nähtud vahetusalas (reeglid 1:7, 2:1).
5. Võistkonna ametlikud esindajad, kes asuvad vahetusalas, peavad kandma võistkonna võistlusriietust.
6. Kui tekib vajadus tõlgi järele, peab ta asuma vahetusala taga.
7. Ajamärkija ja sekretär abistavad kohtunike tööd sellega, et jälgivad vahetusalas olevaid  inimesi enne mängu ja mängu jooksul. Kui enne mängu eksitakse vahetusala reeglite vastu, ei ole lubatud mängu alustada seni, kuni rikkumised on kõrvaldatud. Kui vahetusala reeglite vastu eksitakse mängu jooksul, ei jätku mäng enne, kui rikkumised on kõrvaldatud.
8. a) Võistkonna ametlikel esindajatel on õigus ja kohustus oma võistkonda mängu jooksul juhendada, lähtudes õiglase mängu põhimõtetest ning juhindudes  mängu reeglitest. Põhimõtteliselt peaksid nad vahetusalas istuma või põlvitama.

 

Siiski on ühel esindajal lubatud vahetusalas liikuda, kui ta:

• juhendab mängijaid;
• annab mängijatele (väljakul ja vahetusalas) taktikalisi nõuandeid;
• annab meditsiinilist abi;
• soovib time-out'i ;
• kui ta suhtleb ajavõtja/sekretäriga, see kehtib ainult  võistkonna vastutava esindaja kohta ja ainult ebatavalistes olukordades (reegel 4:6).

 

Luba kogu mängu ajal vahetusalas ringi liikuda kehtib korraga ainult ühele võistkonna ametlikule esindajale. Võistkonna ametlik isik, kes liigub ringi, peab respekteerima vahetusala piire, nagu need on määratletud  käesolevate reeglite punktis 1. Samuti peab võistkonna ametlik isik respekteerima nõuet, et ta ei tohi oma liikumisega segada ajamärkijat/sekretäri mängu jälgimast.

 

b) Vahetusalas viibivad mängijad istuvad või põlvitavad. Vahetusalas viibival mängijal on lubatud liikuda siis, kui ta peagi väljakule hakkab minema ja nii kaua, kui ta ei tee seda segaval viisil.

c) Võistkonna esindajatel ja mängijatel ei ole lubatud:

• segada või solvata kohtunikke, delegaate, ajamärkijat/sekretäri, võistkonna ametlikke esindajaid või pealtvaatajaid, käitudes väljakutsuvalt, protesteerides või muul ebasportlikul viisil (kõne, näoilme või žestidega);
• lahkuda vahetusalast, et mängu sekkuda;
• soojendust tehes liikuda või seista paralleelselt külgjoonega.

1. Kui rikutakse vahetusala reegleid, peavad kohtunikud käituma vastavalt reeglitele 16:1d, 16:2c-d või 16:6b,e,h (suuline hoiatus, mängust eemaldamine, diskvalifitseerimine).

10.  Kui kohtunikel jääb vahetusalas toimunud rikkumine märkamata, peavad ajamõõtja/sekretär neid sellest mängu peatamisel teavitama.

11.  IHR-i tehnilistel delegaatidel (või kontinentaalse föderatsiooni / rahvusliku föderatsiooni delegaatidel), kes on mängu ajal ametis, on lubatud vahetusala reeglite vastu eksimise korral kohtunike tähelepanu sellele juhtida (mängu järgmise peatamise ajal) (v.a olukordades, kus kohtunike otsus põhineb faktide jälgimisel).

Sel juhul tuleb mäng jätkata viskest, mis vastab mängu olukorrale.

Kui tehniline delegaat on pidanud vajalikuks mängu koheselt sekkuda, sest üks võistkond eksis reeglite vastu, jätkub mäng vastasvõistkonna poolt vabaviskega või kindla väravavavõimaluse rikkumise  korral 6 meetri karistusviskega). Võistlejat või võistkonna esindajat, kes eksis reegli vastu, karistatakse kohtunike poolt. Vastav selgitus lisatakse mänguprotokolli. Kui kohtunikud ei reageeri reeglite rikkumisele ka siis, kui neid on sellest teavitanud tehniline delegaat (kontinentaalse föderatsiooni / rahvusliku föderatsiooni delegaat), tuleb sellest vastavale ametkonnale (nt distsiplinaarkomisjonile) aruanne koostada. Vastav ametkond vaatab üle mäng ja kohtunike tegevuse.

 

VÕISTLEJATE RIIETUSE REEGLID

Võistluse juhtkond kontrollib iga võistkonna liikmete riietust tehnilise koosoleku ajal ja võistluse jooksul. Kõikide mees- ja naissportlaste riietus peab vastama allpool kirjeldatud standarditele. Vastavalt olümpiamängude põhimõttele on võistlusriietusele keelatud lisada religioosseid, poliitilisi või rassiga seotud sõnumeid.

I meeste särk / naiste topp:

Meeste ja naiste särgid peavad vastama allpool olevatel piltidel olevatele särkidele. Meeste särk peab olema varrukateta ja ümber keha liibuv, arvestada tuleks varuga, mis on vajalik kaubamärkide / logode lisamiseks. Naiste topp peab olema liibuv, selja tagant sügava lõikega. Arvestada tuleks varuga, mis on vajalik logode lisamiseks. Võistkonna võistlussärgi all ei ole lubatud kanda T-särki.

Värv:

Meeste ja naiste särgid peavad olema eredat ja heledat värvi (punane, sinine, kollane, roheline, oranž ja valge), eesmärgiks on kasutada neid värve, mida tavaliselt rannas kantakse.

 

Kaubamärgid

• sponsorite logod:

Sponsorite logod võivad olla trükitud meeste ja naiste särkide ette ja taha

• tootja logo:

Tootja logo trükitakse särgi ette ja see ei tohi olla suurem kui 20 cm.

Sportlase numbrid (meestel umbes 12x10 cm ja naistel 8x6 cm) peavad asuma nii meeste kui  naiste särgi esi-ja tagaküljel. Number peab olema trükitud kontrastse värviga (heleda särgi puhul tumeda värviga ja tumeda särgi puul heleda värviga).

 

II Meeste lühikesed püksid ja naiste bikiinipüksid

Võistkonna liikmed peavad kanda sama värvi pükse. Meeste lühikesed püksid peavad vastama allpool olevatel piltidel kujutatud pükstele. Lühikeste pükste alumine serv võib lõppeda kuni 10 cm põlvekedrast ülalpool, juhul, kui nad pole liiga lotendavad. Naise bikiinipüksid peavad vastama allpool olevatel  piltidel kujutatud pükstele, need peavad olema liibuvad ja niisuguse lõikega, nagu on kujutatud piltidel. Pükste külje laius võib olla kuni 10 cm.

Võistkondadel on lubatud sponsorite logod paigutada vastavalt soovile ja soovitud suuruses. Sponsori logode arv pükstel ei ole piiratud. Sportlased peavad oma nime või hüüdnime pükstele paigutama. Võistkonnad peavad oma võitlusriided enne mängu juhtkonna eelkoosolekule kinnitamiseks tooma. Võistlussärgi all ei ole lubatud kanda T-särki.  

 

Külm ilm

Külma ilma korral on lubatud kanda võistlusriideid, mis koosnevad liibuvast särgist, pikkadest liibuvatest pükstest (kuni pahkluuni,  mitte põlvedeni). Selline riitus peab olema analoogne võistkonna lühikeste pükste ja särgiga. Võistluse juhtkond (olles eelnevalt ametlike meditsiinitöötajatega konsulteerinud) peab lubama mängijatel spetsiaalset võistlusriietust kanda. Külma ilma riietus koosneb liibuvast pikkade või lühikeste varrukatega särgist ja pikkadest liibuvatest pükstest. See riietus peab olema kehakuju järgiv. Võistkonnal peab olema ühtse stiili, pikkuse ja värviga riietus. Külma ilma särkidel ja toppidel on lubatud kanda sponsorite logosid. Külma ilma puhul kasutatavatele meeste ja naiste pükstele (ei ole lubatud kanda bikiinipükste all) on lubatud lisada logosid vastavalt ülalpool mainitud reeglitele.

 

 

 

LIIVA KVALITEEDINÕUDED RANNAKÄSIPALLIS

Väljaku ehitamisel mängib liiva kvaliteet kõige olulisemat rolli. Liiv peab olema sõelutud nii, et see ei oleks liiga jäme ega sisaldaks kive ja muid ohtlikke osakesi. Samuti ei tohi liiv olla liiga peene koostisega, sest siis tekiks tolm ja see kleepuks keha külge.

Liiv, mida kasutatakse, peab vastama järgmistele kvaliteedinõuetele:

• pesemine: liiva peab pesema kaks korda ja see ei tohi sisaldada muda ega savi (et ära hoida liiva kokkusurumist);
• osakeste suurus: liiva osakaste suurus peab olema 0,5–1 millimeetrit, et tekiks korralik äravool ja maksimaalne ohutus;
• osakeste kuju: liivatera kandiline kuju hoiab ära kokkusurumist ja äravoolu;
• värv: pruuni (päevitunud pruun) värvi liiv neelab vähem kuumust, olles minimaalse eredusega;
• päritolu: graniidil põhinev liiv (lubja-, kaltsiumi- ja lubjakivivaba) on ühtlase koostisega igas ilmast tingitud olukorras ja happevihmad ei muuda selle kvaliteeti.

 

 

Valgustusnõuded rannakäsipallis

Õhtul toimuvatel võistlustel, mis nõuavad kunstlikku valgust, tuleb kasutada valgustust intensiivsusega 1000 – 1500 lx ja see peab olema mõõdetud mängualast 1 meetri kõrguselt. Televisiooniülekannete soovil võib ka päeval valgustust kasutada, et vähendada varjude tekkimist.