Sakslased tutvustasid Eestis käsipalli 93 aastat tagasi
06.11.2020
Pühapäeval kohtub Eesti meeste käsipallikoondis esmakordselt
ala tõelise suurriigi ja ühe alusepanija Saksamaaga.
Ajaloouurijad on varem tuvastanud, et esimene käsipallimäng –
siis veel väravpalli nime all – peeti 1933. aastal Tartus. Nüüd
on selgunud, et ala tutvustati Tallinnas juba kuus aastat varem
ja seda just sakslaste poolt.
Nimelt teatas ajaleht Revaler
Bote 1927. aasta 11. juuli numbris, et päev varem
demonstreerisid sakslased Spordi platsil – tänapäeval teame
seda kui Wismari staadionit – uudset ala. 300 pealtvaatajat
olid tunnistajaks näidismängule Saksamaa sõjalaevastiku
madruste vahel.
Revaler Bote: vahvad madrused said korduvalt aplausi
osaliseks
Tsiteerime Revaler Bote ajalehte: "Eile oli meil soodus juhus
"Spordi" spordiplatsil näha käsipallimängu saksa
torpeedolaevastiku A- ja B-võistkonna vahel. Käsipallimäng on
oma olemuselt otsene paariline jalgpallile, ainult selle
vahega, et käsipall on natuke väiksem kui jalgpall ja
käsipallivärav ca poole kitsam jalgpalliväravast. Peale selle
mängitakse seda kätega, kui teist ala jalgadega.
Seda mängiti teravas tempos. Laevastiku A-meeskond näitas
sujuvat kombinatsioonimängu ja oli B-meeskonnast selgelt parem.
Mida ka lõpptulemus tõestas – 8:1 (1. poolaeg 7:0) A-meeskonna
kasuks. Vahvad madrused said publikult korduvalt aplausi
osaliseks. Järgnes jalgpallimatš ÜENÜTO ja saksa spordiklubi
Greif vahel, mille ÜENÜTO 6:3 võitis. Mõlema mängu ajal esines
uljas saksa laevastiku orkester."
Kuigi sarnast sporti tehti juba Vana-Kreekas ja 19. sajandil
Skandinaavias, kirjutas taanlane Holger Nielsen esimesed
käsipallireeglid 1906. aastal. Värsked ja tänapäevasemad
juhised avaldati sakslaste poolt 29. oktoobril 1917 ning seda
peetakse paljude allikate väitel ka käsipalli sünnipäevaks.
Esimene ametlik käsipallimäng toimus Berliinis veel samal
aastal, kuid esimese riikidevahelise maavõistluseni jõuti 1925.
aasta septembris Saksamaa ja Austria vahel Halle an der
Saale-nimelises linnas.
Postimees 1933: käsipall on jalgpallist liikuvam ja
väsitavam
Pole kindel, kas vahepealsetel aastatel Eestis uudset ala
mängiti, aga on teada 1933. aasta oktoobrikuine sündmus Tartus.
Postimees kirjutas: "Pühapäeval mängiti esmakordselt Tartus ja
ka esmakordselt kogu Eesti kohta väravpalli, mis välismail
viimasel ajal hoogsalt levimas ja kuuldavasti ka lähema
olümpiaadi kavasse võetud. See uus mäng on suuresti sarnane
jalgpalliga ja mängitakse seda tavaliselt jalgpalliplatsidel."
Ajalehes tutvustati ka reegleid ning mainiti, et "kuna mäng
jalgpallist märksa liikuvam ja ühtlasi ka väsitavam, siis
mängitakse seda 30 minutiliste poolaegadega." Debüütmängus
kohtusid üheksameheliste tiimidega Tartu Ülikooli
korporatsioonid Liivika ja Fraternitas Academica.
"Esimesel poolajal saavutasid "akadeemikud" edu 6:5, kuid
teisel poolajal liiviklased suutsid lõpetada oma eduks 10:9.
Demonstratsioonimäng oli pealtvaatajail päris huvitav jälgida
ja ka mängijaid näisid olevat innuga oma asja juures. Kaasa
mängis Academica poolt tuntud kergejõustiklane Beckmann,
jalgpallimehed Tanton, Ploetz ja teisi. Liivikal – kuulitõukaja
Õunap, jalgpallimehed B.Tiedt ja Zastrow ning teisi," kirjutati
Postimehes.
Käsipallipioneeride hulgas mitu tuntud
sportlast
Artikli põhjal tegid mängus kaasa päris tuntud sportlased.
Georg Beckmann võitis Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus
aastatel 1933–1938 18 medalit, peamiselt 400 meetri jooksus ja
mõlemal tõkkejooksudistantsil. Viljandist pärit Toivo Õunap
tuli 1939. aastal nii kolmikhüppes kui ka kümnevõistluses Eesti
meistriks.
Beckmann lahkus Eestist 1939. aastal, teenis Saksa armees, oli
üle kümne aasta Nõukogude sõjavang ning suri 1973. aastal Bad
Vilbelis. Pärnus kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Õunap
küüditati ja töötas hiljem pikalt Sverdlovski oblastis.
Eestisse naasis 1973. aastal, esines väga edukalt veteranide
võistlustel ning lahkus meie seast 2000. aastal.
Boris Villiam Tiedt (hiljem Tiit) mängis aastatel 1934–1935
Tartu Olümpia eest Eesti kõrgeimas sarjas jalgpalli, töötas
hiljem majandusministeeriumis ning lõi 1940. aastal väidetavalt
Saksa sõjaväeluure heaks spioneerinud organisatsiooni. Aasta
hiljem ta arreteeriti Nõukogude võimude poolt ja mõisteti
surma.
Boris Nikolai Tanton oli rahvuselt sakslane ja Tartu
spordiringkondades vägagi tegus mees paljudel aladel.
Jalgpallis esindas ta Tartu Jalgpalli Klubi ka Eesti kõrgeimas
sarjas ehk liiduklassis. Tanton töötas ajakirjaniku ja
õpetajana nii Eestis, kui ka pärast 1939. aastal siit lahkumist
Poolas ja Saksamaal ning suri 1983. aastal Bremenis.
Pildil: 11. juulil 1927. aastal avaldas ajaleht Revaler
Bote loo ilmselt esimesest käsipallimängust Eesti pinnal.
(Fotod: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv).